0

Ostukorv

Vaikuseminutite küsimustik õpetajate toetamiseks – TULEMUS

Aitäh, hea õpetaja, et uurid enda arengut kasutades valideeritud mõõtevahendeid. 

Kopeeri või salvesta tänane mõõtetulemuste leht endale, et saaksid soovi korral seda pärast uuesti vaadata ja jälgida enda tulemuste muutumist läbi aja (saadame Sulle e-postile meeldetuletuse kui jõuab kätte aeg täita küsitlust uuesti). Kirjuta julgelt info@vaikuseminutid.ee juhul kui esineb tehnilisi küsimusi. 

 

Vaikuseminutite õpetajate küsimustiku tulemused

ÕPETAJA ENESETÕHUSUSE SKAALA (ÕETS)

ÕETSi alamskaalade tulemused on skaalal 1.00 – 5.00.

Enesetõhusus puudutab meie tajutud kompetentsust ehk mille saavutamist endale jõukohaseks peame. Tajutud enesetõhusus on situatsioonispetsiifiline ja dünaamiline uskumus. See mõjutab, kuidas inimene teatud olukorras end tunneb ja motiveerib, mõtleb ning käitub. Enesetõhususe uskumused mõjutavad meie toimetulekut, sest see, kuidas tajume enda võimet ülesande sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks, määrab meie motivatsiooni ja pingutuse käsitletavas situatsioonis.

NB! Enesetõhusus ei pruugi peegeldada tegelikke võimeid. Madala enesetõhususe taga võib peituda märkamata potentsiaal. Kõrge enesetõhususe puhul võib see mõnel juhul ebaadekvaatne olla. Samuti võib kõrge enesetõhususega mõnel juhul kaasneda risk alahinnata ülesannete raskust või vajalikke ressursse (nt aega).

Enesetõhusus õpilaste kaasamisel:

[survey_answers id=”624355098″ style=”plain” qid=”grupp1″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]

Enesetõhusus õppijate kaasamisel näitab, mil määral õpetaja tunneb, et ta on võimeline saama õppijad õppimises aktiivselt osalema (näiteks kaasa mõtlema, olema tähelepanelikud või uudishimulikud).

Enesetõhusus juhendamispraktikates:

[survey_answers id=”624355098″ style=”plain” qid=”grupp2″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]

 

Enesetõhusus juhendamispraktikates näitab, mil määral õpetaja tunneb, et ta on võimeline õpetamise ajal kasutama õpetamise tehnikaid ja lähenemisi (näiteks erinevaid õppemeetodeid).

Enesetõhusus klassi juhtimisel:

[survey_answers id=”624355098″ style=”plain” qid=”grupp3″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]

 

Enesetõhusus õppijate rühma (nt klassi) juhtimisel näitab, mil määral õpetaja tunneb, et ta on võimeline juhtima rühmas sujuvat õppimise protsessi (sealhulgas ennetama või tulema toime näiteks õppijate õppimist segava käitumisega).

ENESEKAASTUNNE (ENESESÕBRALIKKUS)

Kaastunne on kavatsus vähendada kellegi kannatusi. Enesekaastunne tähendab iseenda suhtes lahke ja hooliv olemist samamoodi, nagu oleksid hea sõbraga. Enesekaastunne sisaldab enda valu ignoreerimise või end enesekriitilisusega “piitsutamise” asemel endasse soojalt ja mõistvalt suhtumist ka siis, kui kannatame, oleme enda hinnangul ebaõnnestunud või tunneme end ebapiisavana. Enesekaastundes on kannatuste vähendamiseks ja neist vabanemiseks lõimitud üheks tervikuks ja tasakaalus hell (ing k tender) ning tugev (ing k fierce) lähenemine endale ja olukordadele.

SINU TÄNANE ENESEKAASTUNDE KOGUSKOOR ON: [survey_calculation id=”703049150″ math=”6 – question1_score + 6 – question2_score + question3_score + 6 – question4_score + question5_score + 6 – question6_score + question7_score + 6 – question8_score + question9_score + question10_score + 6 – question11_score + question12_score + 6 – question13_score + question14_score + question15_score + 6 – question16_score + question17_score + 6 – question18_score + question19_score + 6 – question20_score + 6 – question21_score + question22_score + question23_score + 6 – question24_score + question25_score + question26_score % 26″ uid=”true” session=”last”]

Enesekaastunde skoorid on skaalal 1.00 kuni 5.00. Ülal toodud koguskoor vahemikus 1–2.5 viitab madalale enesekaastundele. Koguskoor 2.5–3.5 viitab mõõdukale ja 3.5–5.0 tugevale enesekaastunde võimele.

Allpool näed täpsemalt kuuel alaskaalal, milline on mõõtevahendi järgi hetkel Su võimekus enesekaastundeks. Paremal poolel näidatud tulemustes – enese hukkamõistmine, isoleeritus ning ülemäärane samastumine – näitavad kõrgemad tulemused vastupidi hoopis madalamat enesekaastunnet.

Enesekaastundel on kuus omavahel paaris alamskoori:

1. Enesesõbralikkus tähendab olla enda suhtes hooliv ja toetav (mitte karmilt enesekriitiline ja hukkamõistev). Seda ka sel juhul, kui kõik ei lähe soovitud viisil. .

Enesesõbralikkuse skoor: [survey_answers id=”703049150″ style=”plain” qid=”grupp1″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]

Enesekriitilisuse ehk karmi enesekriitika skoor (enesesõbralikkuse vastand): [survey_answers id=”703049150″ style=”plain” qid=”grupp2″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]

2. Meile kõigile omase inimloomuse tunnistamine tähendab elu kogemisel teistega ühtekuuluvuse tajumist, mitte oma kannatustesse eraldumist ja võõrandumist.

Ühendatud inimlikkuse skoor: [survey_answers id=”703049150″ style=”plain” qid=”grupp3″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]

Isoleerituse skoor (ühendatud inimlikkuse vastand): [survey_answers id=”703049150″ style=”plain” qid=”grupp4″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]

3. Teadvelolekuna (mindfulness) mõistetakse enesekaastunde kontekstis oma kogemuste tasakaalukalt teadvuses hoidmist, ilma neid ühest küljest ignoreerimata ja samas vastupidi üle võimendamata. Teadveloleku vastandiks on selles kontekstis ülemäärane samastumine enda kogemustega.

Teadveloleku (mindfulness) skoor: [survey_answers id=”703049150″ style=”plain” qid=”grupp5″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]

Ülemäärase kogemustega samastumise skoor (teadveloleku vastand antud kontekstis): [survey_answers id=”703049150″ style=”plain” qid=”grupp6″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]

RASKUSED EMOTSIOONIDE REGULEERIMISEL (DERS)

DERS on loodud, et anda infot emotsioonidega seotud võimetest ja võimalikest raskustest emotsioonide reguleerimisel. See võib olla eriti väärtuslik, aitamaks märgata emotsioonidega seotud valdkondi, kus arengule keskenduda. Mida kõrgem on skoor, seda suurem on võimalus raskusteks emotsioonide reguleerimisel. Vältida tuleks siiski ainult küsimustiku põhjal liiga tugevate järelduste tegemist. Soovitame märgata, millised on tulemused eri alamskaaladel ning kuidas muutuvad ajas. Soovi korral võib tulemuste tõlgendamiseks ja edasi uurimiseks konsulteerida spetsialistiga.

SINU TÄNANE DERS KOGUSKOOR ON: [survey_calculation id=”1864198311″ math=”category_grupp1 + category_grupp2 + category_grupp3 + category_grupp4 + category_grupp5 + category_grupp6″ uid=”true” session=”last”]

Kõige väiksem ehk maksimaalselt parim DERS koguskoor on 34. Maksimaalselt suurim ehk suurimaid raskusi näitav on 170. Jälgi enda koguskoori muutust kui täidad küsimustikku erinevatel aegadel. Ja vaata altpoolt, millistest alamskooridest punktid tekkisid.

[survey_conditions id=”1864198311″ condition=”categoryscore_grupp1″ relation=”equal” value=”5-20″] [survey_answers id=”1864198311″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”20″ qid=”grupp1″ uid=”true” session=”last”] [/survey_conditions][survey_conditions id=”1864198311″ condition=”categoryscore_grupp1″ relation=”equal” value=”0-4″] [survey_answers id=”0″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”100″ qid=”grupp1″ uid=”true” session=”last”] [/survey_conditions]
Emotsionaalsete reaktsioonide mitteaktsepteerimine: [survey_answers id=”1864198311″ style=”plain” qid=”grupp1″ data=”score” uid=”true” session=”last”] Väikseim ehk parim skoor on 4 ja suurim 20.

Suundumus omada enda stressireaktsiooni suhtes järgnevat negatiivset või mitteaktsepteerivat reaktsiooni.

[survey_conditions id=”1864198311″ condition=”categoryscore_grupp2″ relation=”equal” value=”8-35″][survey_answers id=”1864198311″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”35″ qid=”grupp2″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions][survey_conditions id=”1864198311″ condition=”categoryscore_grupp2″ relation=”equal” value=”0-7″][survey_answers id=”0″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”100″ qid=”grupp2″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions]
Raskused eesmärgile suunatult tegutsemises: [survey_answers id=”1864198311″ style=”plain” qid=”grupp2″ data=”score” uid=”true” session=”last”] Väikseim ehk parim skoor on 7 ja suurim 35.

Raskused keskendumisel ja/või ülesannete sooritamisel kui kogetakse negatiivseid emotsioone.

[survey_conditions id=”1864198311″ condition=”categoryscore_grupp3″ relation=”equal” value=”5-20″][survey_answers id=”1864198311″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”20″ qid=”grupp3″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions][survey_conditions id=”1864198311″ condition=”categoryscore_grupp3″ relation=”equal” value=”0-4″][survey_answers id=”0″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”100″ qid=”grupp3″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions]
Raskused impulsite kontrollimisel: [survey_answers id=”1864198311″ style=”plain” qid=”grupp3″ data=”score” uid=”true” session=”last”] Väikseim ehk parim skoor on 4 ja suurim 20.

Raskused kontrolli säilitamisel enda käitumise üle kui kogetakse negatiivseid emotsioone.

[survey_conditions id=”1864198311″ condition=”categoryscore_grupp4″ relation=”equal” value=”5-25″][survey_answers id=”1864198311″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”25″ qid=”grupp4″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions][survey_conditions id=”1864198311″ condition=”categoryscore_grupp4″ relation=”equal” value=”0-4″][survey_answers id=”0″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”100″ qid=”grupp4″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions]

Vähene emotsioonide teadvustamine: [survey_answers id=”1864198311″ style=”plain” qid=”grupp4″ data=”score” uid=”true” session=”last”] Väikseim ehk parim skoor on 5 ja suurim 25.

Viitab vähesele teadlikkusele või vähesele tähelepanelikkusele enda emotsionaalsete vastuste suhtes eri olukordades.

[survey_conditions id=”1864198311″ condition=”categoryscore_grupp5″ relation=”equal” value=”8-35″][survey_answers id=”1864198311″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”35″ qid=”grupp5″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions][survey_conditions id=”1864198311″ condition=”categoryscore_grupp5″ relation=”equal” value=”0-7″][survey_answers id=”0″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”100″ qid=”grupp5″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions]
Piiratud ligipääs emotsioonide reguleerimise strateegiatele: [survey_answers id=”1864198311″ style=”plain” qid=”grupp5″ data=”score” uid=”true” session=”last”] Väikseim ehk parim skoor on 7 ja suurim 35.

Viitab uskumusele, et on vähe mida saab teha iseenda juhtimiseks kui olen juba endast väljas.

[survey_conditions id=”1864198311″ condition=”categoryscore_grupp6″ relation=”equal” value=”8-35″][survey_answers id=”1864198311″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”35″ qid=”grupp6″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions][survey_conditions id=”1864198311″ condition=”categoryscore_grupp6″ relation=”equal” value=”0-7″][survey_answers id=”0″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”100″ qid=”grupp6″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions]
Vähene selgus emotsioonides: [survey_answers id=”1864198311″ style=”plain” qid=”grupp6″ data=”score” uid=”true” session=”last”] Väikseim ehk parim skoor on 7 ja suurim 35.

Viitab, mis määrani inimene omab selget pilti ja on teadlik enda emotsioonidest. 

TÄHELEPANELIKKUS JA KOHALOLU (SUUNATUS OLEVIKULE)

SINU TÄNANE MAAS SKOOR ON: [survey_calculation id=”860182455″ math=”totalscore % 15″ uid=”true” session=”last”]

MAAS (Mindful Attention Awareness Scale) uurib, kui tihti oled tähelepanelik ehk kui sagedasti oled avatud ja vastuvõtliku tähelepanuga teadlik käimasolevatest sündmustest ja enda kogemusest praeguses hetkes. Näitaja on seotud eneseregulatsiooni ja heaoluga.

Tulemus alla 2 punkti võib näidata kõrgendatud riski madalale subjektiivsele heaolule. 

Tulemus üle 4 punkti ennustab tõenäolisemalt kõrgemat subjektiivset heaolu.

Nende vahele jäävad keskmised tulemused. 

 

 

WHO HEAOLU INDEKS (WHO-5)

SINU TÄNANE HEAOLU INDEKS ON: [survey_calculation id=”1552723923″ math=”question1_score + question2_score + question3_score + question4_score + question5_score” uid=”true” session=”last”]

Punktide arv on vahemikus 0 kuni 25. Arv 0 viitab antud mõõdikus madalaimale võimalikule elukvaliteedile ja 25 parimale elukvaliteedile. 

Saadud punktide arv on maksimaalselt võimalikest heaolu punktidest:  [survey_calculation id=”1552723923″ math=”question1_score + question2_score + question3_score + question4_score + question5_score * 4″ uid=”true” session=”last”]% Muutus rohkem kui 10% võrreldes varasemal testi täitmisel saadud tulemusega viitab olulisele muutusele.

Kas saadud punktide arv või vastus mõnele küsitud küsimusele võib viidata madalale heaolu tasemele ning võimaliku depressiooni riski hindamiseks on soovitatav teha läbi täpsem depressiooni riski hindamise test?

EI

 

Kui vastus oli “JAH”, siis on soovitatav täita igaks juhuks lühike depressiooni riski hindamise test: peaasi.ee/depressioonitest/

NB! Küsimustikud hindavad ainult võimalikku depressiooni riski ja võimalikke sümptomeid, mitte depressiooni olemasolu. Riski või mõne sümptomi ajutine esinemine ei pruugi sugugi tähendada depressiooni olemasolu. Konstuleeri kahtluse korral siiski spetsialisti või usaldusväärsete inimestega.

Hea õpetaja! 

Aitäh, et hoolid iseendast, pöörad endale tähelepanu ja kasutad enda arengu toetamiseks valideeritud mõttevahendeid. 

Taaskohtumiseni!