Aitäh, hea õpetaja, et uurid enda arengut jätkuvalt kasutades valideeritud mõõtevahendeid.
Kopeeri endale või salvesta edaspidiseks siit lehelt tänased tulemused. Vajutades näiteks klaviatuuril Ctrl+P avaneb väike lisa-aken, mis võimaldab tulemused välja printida või valida hoopis PDF failina salvestada. Kirjuta julgelt info@vaikuseminutid.ee juhul kui esineb tehnilisi küsimusi.
Vaikuseminutite õpetajate küsimustiku tulemused
ÕPETAJA ENESETÕHUSUSE SKAALA (ÕETS)
Enesetõhusus puudutab meie tajutud kompetentsust ehk mille saavutamist endale jõukohaseks peame. Tajutud enesetõhusus on situatsioonispetsiifiline ja dünaamiline uskumus. See mõjutab, kuidas inimene teatud olukorras end tunneb ja motiveerib, mõtleb ning käitub. Enesetõhususe uskumused mõjutavad meie toimetulekut, sest see, kuidas tajume enda võimet ülesande sooritamiseks või eesmärgi saavutamiseks, määrab meie motivatsiooni ja pingutuse käsitletavas situatsioonis.
NB! Enesetõhusus ei pruugi peegeldada tegelikke võimeid. Madala enesetõhususe taga võib peituda märkamata potentsiaal. Kõrge enesetõhususe puhul võib see mõnel juhul ebaadekvaatne olla. Samuti võib kõrge enesetõhususega mõnel juhul kaasneda risk alahinnata ülesannete raskust või vajalikke ressursse (nt aega).
ÕETSi alamskaalade tulemused on skaalal 1.00 – 5.00.
[survey_answers id=”1395796046″ style=”plain” data=”average-score” bgcolor=”#0096EC,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”5″ qid=”grupp1″ uid=”true” session=”last”]
Enesetõhusus õpilaste kaasamisel: [survey_answers id=”1395796046″ style=”plain” qid=”grupp1″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]
Enesetõhusus õppijate kaasamisel näitab, mil määral õpetaja tunneb, et ta on võimeline saama õppijad õppimises aktiivselt osalema (näiteks kaasa mõtlema, olema tähelepanelikud või uudishimulikud).
[survey_answers id=”1395796046″ style=”plain” data=”average-score” bgcolor=”#0096EC,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”5″ qid=”grupp2″ uid=”true” session=”last”]
Enesetõhusus juhendamispraktikates: [survey_answers id=”1395796046″ style=”plain” qid=”grupp2″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]
Enesetõhusus juhendamispraktikates näitab, mil määral õpetaja tunneb, et ta on võimeline õpetamise ajal kasutama õpetamise tehnikaid ja lähenemisi (näiteks erinevaid õppemeetodeid).
[survey_answers id=”1395796046″ style=”plain” data=”average-score” bgcolor=”#0096EC,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”5″ qid=”grupp3″ uid=”true” session=”last”]
Enesetõhusus klassi juhtimisel: [survey_answers id=”1395796046″ style=”plain” qid=”grupp3″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]
Enesetõhusus õppijate rühma (nt klassi) juhtimisel näitab, mil määral õpetaja tunneb, et ta on võimeline juhtima rühmas sujuvat õppimise protsessi (sealhulgas ennetama või tulema toime näiteks õppijate õppimist segava käitumisega).
ENESEKAASTUNNE (ENESESÕBRALIKKUS)
Kaastunne on kavatsus vähendada kellegi kannatusi. Enesekaastunne tähendab iseenda suhtes lahke ja hooliv olemist samamoodi, nagu oleksid hea sõbraga. Enesekaastunne sisaldab enda valu ignoreerimise või end enesekriitilisusega “piitsutamise” asemel endasse soojalt ja mõistvalt suhtumist ka siis, kui kannatame, oleme enda hinnangul ebaõnnestunud või tunneme end ebapiisavana. Enesekaastundes on kannatuste vähendamiseks ja neist vabanemiseks lõimitud üheks tervikuks ja tasakaalus hell (ing k tender) ning tugev (ing k fierce) lähenemine endale ja olukordadele.
SINU TÄNANE ENESEKAASTUNDE KOGUSKOOR ON: [survey_calculation id=”1776942389″ math=”6 – question1_score + 6 – question2_score + question3_score + 6 – question4_score + question5_score + 6 – question6_score + question7_score + 6 – question8_score + question9_score + question10_score + 6 – question11_score + question12_score + 6 – question13_score + question14_score + question15_score + 6 – question16_score + question17_score + 6 – question18_score + question19_score + 6 – question20_score + 6 – question21_score + question22_score + question23_score + 6 – question24_score + question25_score + question26_score % 26″ uid=”true” session=”last”]
Skoorid on skaalal 1.00 kuni 5.00. Skoor vahemikus 1–2.5 viitab madalale enesekaastundele. Koguskoor 2.5–3.5 viitab mõõdukale ja 3.5–5.0 tugevale enesekaastundele. Allpool toodud alamskaalade paremal poolel tulemustes – enese hukkamõistmine, isoleeritus ja ülemäärane samastumine – näitavad kõrgemad tulemused vastupidi hoopis madalamat enesekaastunnet.
Enesekaastundel on kuus omavahel paaris alamskoori:
1. Enesesõbralikkus tähendab olla enda suhtes hooliv ja mõistev, mitte karmilt enesekriitiline ja hukkamõistev.
[survey_answers id=”1776942389″ style=”plain” data=”average-score” bgcolor=”#0096EC,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”5″ qid=”grupp1″ uid=”true” session=”last”]
Enesesõbralikkuse skoor: [survey_answers id=”1776942389″ style=”plain” qid=”grupp1″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]
[survey_answers id=”1776942389″ style=”plain” data=”average-score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”5″ qid=”grupp2″ uid=”true” session=”last”]
Enesekriitilisuse ehk karmi enesekriitika skoor (selle vastand): [survey_answers id=”1776942389″ style=”plain” qid=”grupp2″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]
2. Meile kõigile omase inimloomuse tunnistamine tähendab elu kogemisel teistega ühtekuuluvuse tajumist, mitte oma kannatustesse eraldumist ja võõrandumist.
[survey_answers id=”1776942389″ style=”plain” data=”average-score” bgcolor=”#0096EC,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”5″ qid=”grupp3″ uid=”true” session=”last”]
Ühendatud inimlikkuse skoor: [survey_answers id=”1776942389″ style=”plain” qid=”grupp3″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]
[survey_answers id=”1776942389″ style=”plain” data=”average-score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”5″ qid=”grupp4″ uid=”true” session=”last”]
Isoleerituse skoor (selle vastand): [survey_answers id=”1776942389″ style=”plain” qid=”grupp4″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]
3. Teadvelolekuna (mindfulness) mõistetakse enesekaastunde kontekstis oma kogemuste tasakaalukalt teadvuses hoidmist, ilma neid ühest küljest ignoreerimata ja samas vastupidi üle võimendamata. Teadveloleku vastandiks on selles kontekstis ülemäärane samastumine enda kogemustega.
[survey_answers id=”1776942389″ style=”plain” data=”average-score” bgcolor=”#0096EC,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”5″ qid=”grupp5″ uid=”true” session=”last”]
Teadveloleku (mindfulness) skoor: [survey_answers id=”1776942389″ style=”plain” qid=”grupp5″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]
[survey_answers id=”1776942389″ style=”plain” data=”average-score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”5″ qid=”grupp6″ uid=”true” session=”last”]
Ülemäärase kogemustega samastumise skoor (selle vastand antud kontekstis): [survey_answers id=”1776942389″ style=”plain” qid=”grupp6″ data=”average-score” uid=”true” session=”last”]
RASKUSED EMOTSIOONIDE REGULEERIMISEL (DERS)
DERS on loodud, et anda infot emotsioonidega seotud võimetest ja võimalikest raskustest emotsioonide reguleerimisel. See võib olla eriti väärtuslik, aitamaks märgata emotsioonidega seotud valdkondi, kus arengule keskenduda. Mida kõrgem on skoor, seda suurem on võimalus raskusteks emotsioonide reguleerimisel. Vältida tuleks siiski ainult küsimustiku põhjal liiga tugevate järelduste tegemist. Soovitame märgata, millised on tulemused eri alamskaaladel ning kuidas muutuvad ajas. Soovi korral võib tulemuste tõlgendamiseks ja edasi uurimiseks konsulteerida spetsialistiga.
SINU TÄNANE DERS KOGUSKOOR ON: [survey_calculation id=”2094722″ math=”category_grupp1 + category_grupp2 + category_grupp3 + category_grupp4 + category_grupp5 + category_grupp6″ uid=”true” session=”last”]
Kõige väiksem ehk maksimaalselt parim DERS koguskoor on 34. Maksimaalselt suurim ehk suurimaid raskusi näitav on 170. Jälgi enda koguskoori muutust kui täidad küsimustikku erinevatel aegadel. Ja vaata altpoolt, millistest alamskooridest punktid tekkisid.
[survey_conditions id=”2094722″ condition=”categoryscore_grupp1″ relation=”equal” value=”5-20″]
[survey_answers id=”2094722″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”20″ qid=”grupp1″ uid=”true” session=”last”]
[/survey_conditions][survey_conditions id=”2094722″ condition=”categoryscore_grupp1″ relation=”equal” value=”0-4″]
[survey_answers id=”0″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”100″ qid=”grupp1″ uid=”true” session=”last”]
[/survey_conditions]
Emotsionaalsete reaktsioonide mitteaktsepteerimine: [survey_answers id=”2094722″ style=”plain” qid=”grupp1″ data=”score” uid=”true” session=”last”]
Väikseim ehk parim skoor on 4 ja suurim 20.
Suundumus omada enda stressireaktsiooni suhtes järgnevat negatiivset või mitteaktsepteerivat reaktsiooni.
[survey_conditions id=”2094722″ condition=”categoryscore_grupp2″ relation=”equal” value=”8-35″][survey_answers id=”2094722″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”35″ qid=”grupp2″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions][survey_conditions id=”2094722″ condition=”categoryscore_grupp2″ relation=”equal” value=”0-7″][survey_answers id=”0″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”100″ qid=”grupp2″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions]
Raskused eesmärgile suunatult tegutsemises: [survey_answers id=”2094722″ style=”plain” qid=”grupp2″ data=”score” uid=”true” session=”last”]
Väikseim ehk parim skoor on 7 ja suurim 35.
Raskused keskendumisel ja/või ülesannete sooritamisel kui kogetakse negatiivseid emotsioone.
[survey_conditions id=”2094722″ condition=”categoryscore_grupp3″ relation=”equal” value=”5-20″][survey_answers id=”2094722″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”20″ qid=”grupp3″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions][survey_conditions id=”2094722″ condition=”categoryscore_grupp3″ relation=”equal” value=”0-4″][survey_answers id=”0″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”100″ qid=”grupp3″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions]
Raskused impulsite kontrollimisel: [survey_answers id=”2094722″ style=”plain” qid=”grupp3″ data=”score” uid=”true” session=”last”]
Väikseim ehk parim skoor on 4 ja suurim 20.
Raskused kontrolli säilitamisel enda käitumise üle kui kogetakse negatiivseid emotsioone.
[survey_conditions id=”2094722″ condition=”categoryscore_grupp4″ relation=”equal” value=”6-25″][survey_answers id=”2094722″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”25″ qid=”grupp4″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions][survey_conditions id=”2094722″ condition=”categoryscore_grupp4″ relation=”equal” value=”0-5″][survey_answers id=”0″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”100″ qid=”grupp4″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions]
Vähene emotsioonide teadvustamine: [survey_answers id=”2094722″ style=”plain” qid=”grupp4″ data=”score” uid=”true” session=”last”]
Väikseim ehk parim skoor on 5 ja suurim 25.
Viitab vähesele teadlikkusele või vähesele tähelepanelikkusele enda emotsionaalsete vastuste suhtes eri olukordades.
[survey_conditions id=”2094722″ condition=”categoryscore_grupp5″ relation=”equal” value=”8-35″][survey_answers id=”2094722″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”35″ qid=”grupp5″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions][survey_conditions id=”2094722″ condition=”categoryscore_grupp5″ relation=”equal” value=”0-7″][survey_answers id=”0″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”100″ qid=”grupp5″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions]
Piiratud ligipääs emotsioonide reguleerimise strateegiatele: [survey_answers id=”2094722″ style=”plain” qid=”grupp5″ data=”score” uid=”true” session=”last”]
Väikseim ehk parim skoor on 7 ja suurim 35.
Viitab uskumusele, et on vähe mida saab teha iseenda juhtimiseks kui olen juba endast väljas.
[survey_conditions id=”2094722″ condition=”categoryscore_grupp6″ relation=”equal” value=”8-35″][survey_answers id=”2094722″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”35″ qid=”grupp6″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions][survey_conditions id=”2094722″ condition=”categoryscore_grupp6″ relation=”equal” value=”0-7″][survey_answers id=”0″ style=”plain” data=”score” bgcolor=”#f9d93c,#ccc,#ccc,#000″ progress=”true” max=”100″ qid=”grupp6″ uid=”true” session=”last”][/survey_conditions]
Vähene selgus emotsioonides: [survey_answers id=”2094722″ style=”plain” qid=”grupp6″ data=”score” uid=”true” session=”last”]
Väikseim ehk parim skoor on 7 ja suurim 35.
Viitab, mis määrani inimene omab selget pilti ja on teadlik enda emotsioonidest.
TÄHELEPANELIKKUS JA KOHALOLU (SUUNATUS OLEVIKULE)
SINU TÄNANE MAAS SKOOR ON: [survey_calculation id=”192284768″ math=”totalscore % 15″ uid=”true” session=”last”]
MAAS (Mindful Attention Awareness Scale) uurib, kui tihti oled tähelepanelik ehk kui sagedasti oled avatud ja vastuvõtliku tähelepanuga teadlik käimasolevatest sündmustest ja enda kogemusest praeguses hetkes. Näitaja on seotud eneseregulatsiooni ja heaoluga.
Tulemus alla 2 punkti võib näidata kõrgendatud riski madalale subjektiivsele heaolule.
Tulemus üle 4 punkti ennustab tõenäolisemalt kõrgemat subjektiivset heaolu.