Amet: nõustaja, koolitaja, kommunikatsiooni ekspert, jutuvestja

Kogemus: Õppinud sotsiaalteadusi (sotsioloogiat ja psühholoogiat), tegelenud 3 aastat haridusuuringutega. Olnud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogia lektor. Õppinud Rootsis intuitiivpedagoogikat ja on üks vägivallatu suhtlemise metoodika eestisse toojaid. Olnud tegev mitmetes noorteorganisatsioonides, sh Eesti Noorteühenduste Liidu nõukogu esimees. Tegelenud mitmeid aastaid koolitamisega nii noortevaldkonnas kui ka laiemalt. Aidanud mitmeid aastaid juhtida ja läbi viia Eesti ETNO laagrit ja Kandlekoja Laste Pärimusmuusika laagrit. On loonud sõpradega programmi “100 minutit alasti tõde karjäärist”, jõudes rohkem kui 1600 nooreni üle eesti. Viimased neli aastat tegelenud jutuvestmisega ning uurinud lugude ja narratiivsuse tähtust inimkogemuses ja laste arengu toetamisel.

Miks vaikuseminutid? Kuna olen aastaid tegelenud erinevates noorteorganisatsioonide juures hariduspoliitika teemadega, siis usun olevat hästi kursis koolis toimuvaga ning näen vaikuseminutite keskendumis ja lõdvestumis harjutustel olulist rolli nii õpilaste kui ka õpetajate elu kergendamisel ning koolirõõmu panustamisel. Perspektiivis aga parandab see tulevikus aktiivsesse täiskavanuellu sisenevate noorte kohanemisvõimet ja enesejuhtimisvõimet erinevates elulistes olukordades. Ning mis peamine, need harjutused parandavad oluliselt võimalust olla õnnelik. Õnnelikus kui seisund on aga midagi, mida iga inimene otsib nii ise kui soovib ka oma lastele ja lastelastele. Vaikuseminutite projekti panustades usun ma panustavat nii enese kui ka meie kõigi elurõõmu ja heaolusse. Vähem stressi ja ärevust, rohkem elurõõmu ja rahulolu ning suurem sooritusvõime.

Viimase 20 aastaga on elu tempo saavutanud tehnoloogilistest arengutest kannustatuna kiiruse, mille sarnast pole kogenud seni ükski meile teadaolev inimpõlvkond. Aina suurem on surve meie võimele pidevate muutustega kohaneda. Kuna see kiirenemine on toimunud järk-järgult siis on meil võimalik olnud seda isegi mitte märgata. Elu kiirenemine ja surve aina suuremale kohanemisvõimele ning see, mille kõige vahel oleme igapäevaselt jagamas oma teadlikust ja tähelepanu, on kaasnähtusena avaldamas aina suuremat survet meie ühiskonna vaimsele tervisele, mis omakorda mõjutab meie tervist laiemalt. Olen ise kasutanud mitmeid aastaid erinevaid keskendumis ja häälestumis harjutusi ning kogenud nende väga toetavat mõju erinevates elulistes olukordades.