Vaikuseminutite programmi mõju stressi vähenemisele
Esindusliku valimiga Tartu Ülikooli uuring Vaikuseminutite programmi mõju kohta tõendab, et süsteemselt kasutatud teadveloleku harjutused aitavad kaasa koolinoorte stressi ja kurnatuse leevendamisele.
Kõige positiivsemaid tulemusi andis keemiliselt analüüsitud vereproovide statistiline analüüs. Uuringu käigus esines positiivne muutus nii kortisooli, kortisooni kui ka DHEA (dehüdroepiandrosteroon) tasemes ja kortisooli/kortisooni suhtes. Kortisooli peetakse teadvelolekul põhinevate programmide efektiivsuse hindamisel eriti oluliseks, sest kortisooli tase veres näitab stressitaset objektiivselt/füsioloogiliselt. (Jacobs et al, 2013; Matousek, Dobkin, Pruessner, 2010).
Antud tulemused näitavad, et Vaikuseminutite programmil oli mõju noorte bioloogilise stressi vähenemisel
Uuringu kontrollgrupi laste kortisooli tase tõusis eksponentsiaalselt, samas kui testgrupi lastel (noored, kes osalesid Vaikuseminutite programmis) stressihormoon kortisooli tase vähenes. Sama dünaamika tõi uuring välja stressimarkeri DHEA (dehüdroepiandrosteroon) kontsentratsiooni muutuses. Kontrollgrupi õpilastel tõusis sügispoolaasta jooksul füsioloogiline stressitase olulisel määral, samal ajal kui Vaikuseminutite programmis osalenud õpilastel ei esinenud füsioloogilise stressi suurenemist, vaid hoopis vähenemine.
Uuring tõi esile, et Vaikuseminutite programm on ka efektiivne ennetuse vaatenurgast.
Uuringu emotsionaalse enesetunde küsimustiku vastused näitasid, et Vaikuseminutite programmis osalenutel esines vähem tüüpilist üleväsimust ehk asteeniat – jõuetust ja üldkurnatust. Asteenia võib põhjustada ja olla algstaadiumiks tõsistele neuroloogilistele ja vaimsetele häiretele, sh depressioonile, nii on see tulemus oluline vaimse tervise probleemide ennetuses. Väiksem väsimus avaldab positiivset mõju ka noorte õpitulemustele ja enesetundele üldisemalt.
Klassides, mis ei osalenud programmis, kogesid õpilased võrreldes osalenutega suuremat väsimust, jõuetust ja nõrkust. Lisaks näitasid uuringu tulemused, et koolides, kus programm läbiti vajalikus mahus ja harjutusi tehti järjekindlalt, esines õpilastel vähem ärevuse ja paanika sümptomeid.
Stress põhjustab veres kortisooli taseme kiiret tõusu, mis omakorda surub alla inimese immuunsust. Selle tulemusena suureneb organismi vastuvõtlikkus haigustele ja põletikulistele protsessidele – seetõttu tõdes TÜ uuringugrupp, et Vaikuseminutite programmil on kaudne mõju ka osalejate füüsilisele tervisele.
Paranes õpetajate enesetõhusus ja emotsioonide regulatsioon
Uuring hindas ka õpetajate väljaõppe (Baaskursus ja Teadliku õpetaja kursus) mõju õpetajatele ning siingi ilmnes olulisi tulemusi. Suurenes õpetajate enesetõhusus ehk uskumus, et nad saavad erinevate tööülesannetega hakkama. Teiseks pidasid õpetajad end pärast kursuste läbimist tähelepanelikumaks ja vähem hooletuks, rohkem võimeliseks oma emotsioone reguleerima ning olid oma vigade ja puuduste suhtes konstruktiivsema hoiakuga.
Programmis osalenud õpetajad on suuliselt esile toonud ka positiivseid muutusi klassikliimas: “Suurenes teineteisemõistmine, tasakaalukas suhtlemine ja empaatia.” Õpilased rõhutasid fookusgruppides ka paremat emotsioonidega toimetulekut ning vähenenud tülisid. Uuringu raames kogutud kvalitatiivsete andmete põhjalikum analüüs toimub 2020-21. aastal.
Maailma tasemel oluline modernne uuring
Uuringus osales 740 õpilast ja üle 300 õpetaja. „Hetkel teadaolevalt on see maailmas suuruselt teise valimiga mõju-uuring mindfulness-tüüpi kooliprogrammide seas“, tõdeb TÜ uuringurühm koosseisus Kristel Põder, Kenn Konstabel ja Teri Talpsep.
Uuring viidi läbi juhuvalikulise aktiivse kontrollgrupiga katsena, mille mõõtmised toimusid vahetult enne ja pärast 10-nädalast Vaikuseminutite noortekursust 8.-9. klasside õpilastele ning järelmõõtmine 4 kuud hiljem. Uuringu metoodika sisaldas kahte tähelepanutesti ja enesekohaseid küsimustikke õpilastele ning lapsekohaseid küsimustikke lapsevanematele, lisaks intervjueeriti nii õpetajaid kui ka õpilasi ning võeti vereanalüüse.
Uuringu oluline komponent oli stressiga seonduvate endogeensete steroidhormoonide ehk stressimarkerite kontsentratsiooni määramine õpilaste kapillaarverest. Stressimarkereid sünteesib keha stressitekitavas olukorras, et inimene suudaks ohuolukorrale vastata. TÜ uuringus olid stressimarkeriteks steroidhormoonide molekulid, mille hulka mõõdeti sõrmeotsa verest. Stressimarkerite hulga põhjal saab teha järeldusi uuritavate stressitaseme kohta ning see on teadvelolekul põhinevate programmide efektiivsuse hindamisel oluline, kuna näitab stressitaset objektiivsemalt võrreldes nt küsimustikega.
Viiteid rahvusvahelistele uuringutele
Parem keskendumisvõime: Jha, A., et al. (2007), “Mindfulness training modifies subsystems of attention”, Cognitive Affective and Behavioral Neuroscience
Suurem heaolu ja tööga rahulolu: Shapiro, et al. (2008), “Cultivating mindfulness: effects on well-being”, Journal of Clinical Psychology
Vähem ärevust, stressi ja depressiooni ilminguid: Baer, R. A., et al. (2006), “Using self-report assessment methods to explore facets of mindfulness’
Suurem meelerahu, parem eneseregulatsioon: Dane, E. (2013) “Things seen and unseen: Investigating experience-based qualities of attention in a dynamic work setting”
Teadveloleku ja kohalolu mõju õnnele: “Wandering mind is an unhappy mind”, M. A. Killingsworth & D. T. Gilbert (2010)
KIIRE JA PÜSIV TULEMUS: Mindfulness Training and Classroom Behavior Among Lower-Income and Ethnic Minority Elementary School Children. Black & Fernando (2014), tervikartikkel siin
Tulemused: suhteliselt lühikese ajaga paranes õpilaste käitumine, tähelepanuvõime, enesekontroll, hoolivus/austus teiste vastu. Mõõdeti enne-pärast ja 7 nädalat hiljem.
Abstract (ingliskeelne kokkuvõte)
This field intervention trial evaluated the effect of a 5-week mindfulness-based curriculum on teacher-ratings of student classroom behavior at a Richmond, CA public elementary school, and examined if the addition of more sessions provided added benefit to student outcomes. Seventeen teachers reported on the classroom behaviors of 409 children (83 % enrolled in a California free lunch program and 95.7 % ethnic minority) in kindergarten through sixth grade at pre-intervention, immediate post-intervention, and 7 weeks post-intervention. Results showed that teachers reported improved classroom behavior of their students (i.e., paying attention, self-control, participation in activities, and caring/respect for others) that lasted up to 7 weeks post-intervention. Overall, improvements were not bolstered by the addition of extra sessions, with the exception of paying attention. The implications of this study are limited due to the lack of a mindfulness program-naïve control group, yet findings suggest that mindfulness training might benefit teacher-based perceptions of improved classroom behavior in a public elementary school, which has practice implications for improving the classroom learning environment for lower-income and ethnically-diverse children.
Kestvus: Teadvelolekupõhine programm, mida tehti õpilastega 15-minutiliste sessioonidena 3 korda nädalas (5 nädala vältel).
Teemad (huvi korral võrdle Vaikuseminutite noortekursusega):
- 1. nädal: Mindful bodies and listening; Mindfulness of breathing; Heartfulness: sending kind thoughts
- 2. nädal: Body awareness; Mindfulness of breathing; Heartfulness: generosity
- 3. nädal: Thoughts; Mindful seeing; Heartfulness: kind and caring on the playground
- 4. nädal: Emotions: creating space; Slow motion; Gratitude: looking for the good
- 5. nädal: Mindful walking; Mindful eating; Mindful test-taking