Lapsed harjusid suvel suure vabadusega ja tahaksid ka sügise saabudes kaua üleval olla ning ringi tuisata, mõtlemata kellaaegadele ja kohustustele. Kooli ja lasteaia algus tähendab aga vajadust asjalikumaks häälestuda, distsipliini järgida. Kuidas aidata lastel rahuneda ja vältida pingest tulenevat stressi, õpetab Nelli Jung, vaikuseminutite algatuse eestvedaja.
Õpetajate sõnul on lapsed ja tegelikult ka nemad ise juba septembri lõpuks stressis, sest kool on siiski päris intensiivne paik. Juba hulgakesi toimetamisega kaasnev müra ja lärm võib olla üsna suur stressiallikas. Lapsed tekitavad lärmi mõnuga ega märka enamasti, kuidas see neid koormab. Kui kolmanda ja neljanda klassi marakrattidelt küsiti, kas lärm on nende jaoks probleem, oli vastus selgelt jaatav:
«Sellest võib ju pea valutama hakata.»
Pingeallikaid jagub. Võib-olla on lapsel kellegagi tüli, ehk ei saa ta oodatud heakskiitu, kardab mõnd täiskasvanut või vajab lähedust hetkel, kui seda pole võimalik saada. Sellised väikesed pingehetked võivad hakata sisemusse kogunema ja kui neid maandada ei oska, on tagajärjeks stress ja emotsionaalsed pursked. Ka keskenduda on sellises seisundis märksa raskem.
Just laste stressi ja keskendumisraskuste tõttu tehakse rohkem kui sajas Eesti koolis ja lasteaias vaikuseminutite harjutusi, mis loovad meelerahu ning aitavad hoida tähelepanu. Need harjutused on abiks ka paljudele emadele-isadele, et kodus liiga ülemeelikuid lapsi rahustada ning aidata neil tugevate emotsioonide ja pingetega toime tulla.
Õpetab lapsi keskenduma
Vaikuseminutite harjutustes juhendatakse lapsi oma tähelepanu keskendama näiteks helide kuulamisele, kehaaistingutele või oma loomulikule hingamisele.
Lapsed õpivad märkama, kui nende tähelepanu liigub mujale, ja seda tahtlikult tagasi tooma. See on keskendumise treening: praktiline õpe, kuidas oma tähelepanu valitud tegevusel hoida.
HEA NIPP ALUSTAMISEKS: kuulame heli
Tekita näiteks kandle või helikausi abil kandev heli ja anna lapsele ülesanne kuulata seda nii kaua kui vähegi võimalik. Hea on suunata ta silmi sulgema, sest nii on kergem kuulata. Heli võib tekitada ka mitu korda järjest, paludes lapsel vaikselt käega märku anda, kui enam midagi kuulda ei ole. Hiljem võib üle minna teiste helide kuulamisele, püüdes kõrvaga kinni kõik helid, nii et ükski kaotsi ei läheks. Vahepeal võib anda ülesande püüda kõrvadega kinni kõige kaugemad helid ja siis tuua tähelepanu lähematele, nt samas toas, miks mitte isegi enda juures.
Just keskendumisvõime parandamine on peamine põhjus, miks õpetajad teevad harjutusi koolitunni alguses. See võtab ainult paar minutit, kuid lapsed saavad eelnevast virvarrist välja tulla ja neil on pärast palju kergem õppida.
Üks esimese klassi õpetaja selgitab seda nii:
«Pärast vaikuseminuteid suudavad lapsed pöörata tähelepanu õpetajale ja teda kuulata. Tööjuhendi kuulamine ja selle mõistmine õnnestub paremini. Nii mõnigi suudab seejärel iseseisvalt tööd alustada ja selle ka lõpuni vormistada. Lapsed ütlevad ise, et pärast vaikuseminuteid rahunevad nad maha ja suudavad õpetajat kuulata.»
Aitab tundeid kontrollida
Tähelepanu juhtimine on võimas vahend enda meeleolude reguleerimiseks. Kui laps pöörab kogu oma tähelepanu näiteks sellele, kuidas tema kõht hingamise rütmis liigub, jääb tähelepanu alt välja kõik muu, näiteks muremõtted või ärevust tekitavad kujutluspildid.
Keskendumisharjutusi on eriti hea kasutada…
♦ enne tähtsat eksamit, etteastet või spordivõistlust pingete mahavõtmi-seks ja saavutusvõime suurendami-seks;
♦ õppimisele vm tegevusele häälestumiseks koolitunni alguses või kodus, et ülesandele paremini keskenduda;
♦ hoolivuse kasvatamiseks ja parema suhtekliima loomiseks, ennetamaks konflikte;
♦ stressirohkete või konfliktsete olukordadega hoolivamalt toimetulemiseks;
puhkeseisundisse minekuks, sh rahunemiseks, muremõtetest väljumiseks või rahulikuks uinumiseks.
Üks kuueaastane tirts ütles, et kui tal on lollitamistuju ja ta ei suuda seda kuidagi lõpetada, on pärast vaikuseminutit jälle rahulik ja hea. Sees mäslev tunnete ja mõtete torm saab vaibuda ning tulemuseks on tasakaalukam olek. See on ka põhjus, miks lapsed võtavad harjutused aja jooksul iseseisvalt kasutusse. Neile meeldib, et enne stressirohket olukorda saab end korraks välja lülitada, et siis värske peaga hea tulemus saavutada.
Üks kaheksanda klassi poiss kirjeldab enda kogemust nii:
«Näiteks kui teen harjutuse kiiresti enne kontrolltööd, siis see rahustab. Pärast vaikuseminuteid on kergem keskenduda, nii koolis kui ka mujal. Panen näiteks võistlustel tihti enne starti, kui väike närv on sees, silmad kinni, keskendun natuke ja närv läheb üle.»
Millal alustada?
Üldiselt sobivad harjutused igas vanuses, alustada tasub umbes neljandast eluaastast. Alguses on soovitatav teha harjutust üsna lühidalt, isegi alla minuti. Hiljem võiks jälgida, kui pikalt lapsel parasjagu pealehakkamist ja suutlikkust jätkub. Siin pole kohta sunnile või survele, hea on leida lapsele sobiv hetk ja lasta tal märgata harjutusele järgnevat mõnusat enesetunnet.
Kuidas kodus vaikuseminuteid korraldada?
Leia sobiv aeg ja koht, et lapsega koos mõned minutid rahulikult istuda või lamada. Pane mängima audiofail (vt www.vaikuseminutid.ee/harjutused) või loe harjutuse tekst käsiraamatust ette. Pärast harjutuse lõppu näita välja huvi lapse kogemuse vastu: mida ta märkas ja milline on nüüd tema enesetunne.
Väiksemate lastega võib vaikuseminuteid nimetada ka võluajaks ning asuda vaikselt katsetama, milliseid muutusi see erinevates olukordades loob.
Pigem tasub harjutama hakata rahulikus olukorras, kus lapsel on valmisolek midagi uut proovida. Alguses on see ju teistmoodi tegevus, mis nõuab harjumist. Kui lastel on kogemus ja kindlus käes, hakkavad nad sageli ise harjutusi küsima. Siis saab need appi võtta ka keerukamate olukordade lahendamiseks.
Nii liiguvad harjutustest õpitud nipid argiellu. Näiteks on ühel perel hingamise jälgimise harjutus külmkapil ja kui suhtlemine kisub närviliseks, on just üheksa-aastane laps see, kes teatab:
«Stopp, nüüd hingame!»
Positiivne näide elust
Martal oli oma väikese tütrega tõsine probleem: laps oli rõivaste puudutusele nii tundlik, et riietumisega kaasnesid ägedad tülid. See kestis kuude kaupa ja oli päris stressirohke, sest miski ei aidanud ja iga hommik algas riiuga. Marta jõudis lõpuks vaikuseminutite baaskoolitusele ja pärast esimest koolitus-päeva hakkasid nad kodus lühikesi harjutusi tegema. Kui kuu aja pärast teisel koolituspäeval kogemusi jagati, avastas ta üllatusega, et suur probleem oli üsna märkamatult laabunud. Harjutusi tehti erinevates olukordades, aga kokkuvõttes kasvas väikeses tüdrukus võimekus tulla toime nende tugevate emotsioonidega, mis tal riietumisel tekkisid.
Artikkel ilmus Naistelehe “Nõuandja” rubriigis.
Artikli autor on Vaikuseminutite eestvedaja ja 4-lapse ema Nelli Jung.
Kas tahaksid osata lühikeste harjutustega toetada lapse või lastegrupi keskendumist ja rahunemisoskust? Või ka iseenda meelerahu?
Rohkem praktilist tuge, harjutusi, kogemusi ja näpunäiteid saad peagi algavatelt avatud koolitustelt: vaikuseminutid.ee/avatud-koolitused/
