Postimees: Oluline viga, mida muremõtete puhul tehakse
- 02.03.2022
- Vaikuseminutid
- 0
Lapsepõlvest mäletate veel ehk Hando Runneli raamatut «Mõtelda on mõnus». Tõsi, mõtelda ongi mõnus ja vajalik, küll aga võib juhtuda, et satume oma mõtetega puntrasse või kannab see mõtetevoog meid hoopiski sohu.
Võideldes muremõtetega
Kuidas me võitleme?
Võidelda saame mitmel eri viisil. Võime püüda mitte mõelda või sundida mõistust vaikima. Võime proovida oma muremõtetega vaielda, asuda argumenteerima, et muretsemiseks pole põhjust ja olukord pole nii hull. See võib panna meid infot juurde otsima, analüüsima ja leidma ka uusi murekohti. Sageli oleme lisaks enda peale pahased, et ikkagi tükivad pähe murelikud mõtted, kujutlused ja küsimused.
Võitlus muremõtetega toob kaasa sisemise surve, mille tulemuseks on vastusurve. Mida suurem on vastasseis ja püüd muremõtteid mitte mõelda, seda aktiivsemalt neid tekib. Proovides mõelda millestki muust, võime end peagi taas leida heietamast muremõtteid.
Kuidas mitte võidelda?
Muremõtetega võitlemisele pakub hea alternatiivi teadveloleku (mindfulness-ingl) meetod, mis on nii teadusmaailmas kui praktikas näidanud häid tulemusi näiteks stressi, ärevuse ja depressiooni vähendamisel. Muremõtetega võitlemise asemel saab teha justkui käiguvahetuse: mõtlemisest kogemisse.
Selle asemel, et olla oma mõttevoo mõju all, tasub tähelepanu tuua hetkeolukorra kogemisele läbi oma meelte. Tuues tähelepanu mõtete juurest meeleaistingutele, saavad mõtted vaibuda ja rahuneda.
Kuidas tuua tähelepanu kogemisele?
Artikkel ilmus 02.03.2022 Postimehes.
Kui soovid tuge stressi ja ärevust vähendavate teadveloleku harjutuste kasutamisel, siis tutvu Vaikuseminutite kursustega SIIN. Neid psühholoogilist heaolu toetavaid kursusi on võimalik tellida ka asutuste meeskondadele, samuti teeme praktilisi minikoolitusi. Küsi julgelt pakkumist või nõu info [ätt] vaikuseminutid.ee või 515 5850.