Tabasalu ühisgümnaasiumi ja Rannamõisa lasteaia õpetaja Elin Ots kirjutab Pere ja Kodu ajakirjas, et Vaikuseminutite harjutustega on lihtne saavutada rahulikku olekut ja tasakaalukat seisundit, mis võimaldab toetada aktiivse kuulamise oskuse arengut.
“Kas ma saaksin seda harjutust kodus ka teha?” küsib 5aastane Joosep (nimi muudetud), kui olen tema rühmas juba mitmendat korda vaikuseminuteid teinud. Joosep on väga elava loomuga laps, suure osa ajast ta otsib või lausa vajab tähelepanu. Ent enese tähelepanu on tal raske paigal hoida. Seda üllatavam, et vaikuseminutite tähelepanu ja meelerahu harjutused talle niivõrd meeldivad.
Või teisest küljest polegi see üllatav. Kõik me teame, et vaikust ja rahulikku, kiirustamata olemist on aina vähemaks jäänud. Müra ja infot on meie ümber liialt ja see väsitab nii keha kui vaimu. Paljude laste jaoks tähendab see rahutust, ärevust, pidevat vajadust uute põnevuste järele. Hea on neid toetada viisil, mis on ühtaegu huvitav ja samas meeli rahustav.
Istu mugavalt ja sule silmad
Astun lasteaia rühmaruumi, kus lastel on parasjagu käsil küllalt kärarikas toiming: mänguasjade kokkupanek enne õueminekut. Kui annan õpetajale ja lastele märku, et tulin vaikuseminuteid tegema, siis õige varsti, lõpetanud kiirelt eelmise toimingu, on seltskond huviga laudade taga, igaüks oma toolil ja ootamas, mida täna teeme. Uskumatult lühikese ajaga, juba paari korra järel, on tekkinud turvaline rutiin selles toimingus. Ja „harjutuste-onu” ütleb jälle kord: „Istu mugavalt, siruta oma selga, sule silmad, kui soovid…”
Harjutused on veebis olemas nii mees- kui naishäälsena, kuid lapsed eelistasid just onu. Nii valiti ka algklassides, kus ma asusin harjutusi katsetama mõned nädalad enne lasteaeda. Harjutuste-onu kindla rahuliku hääle saatel on hea treenida oskust oma tähelepanu juhtida ja valitud tegevuse juures püsida.
See, mis segab tähelepanelik olemist ja süvenemist, on tingitud kiirustamisest, lärmi ja infomöllu keskel viibimisest. Ka võimaluste ja elamuste küllus võib vahel olla koormav. Sellises olukorras ei ole alati lihtne eristada olulist ebaolulisest. Ja tekibki väsimus ja stress, mis ei lase keskenduda.
Aega on küll
Millegi teadasaamiseks on vaja märkamise ja kuulamise oskust, kuid see ei tule tõesti alati kõigil ühtviisi hästi välja. Kuulamisoskus on kogu õpiprotsessi alus ning õppida tundma ja kuulama iseennast, tajuma seejuures ümbritsevat ja ennast selles – see on oskus, mida vajab nii väike kui suur. See on oskus, mis tekib ja areneb, kui selleks on loodud soodsad tingimused. Õpetaja võimuses on luua selleks turvaline ja sõbralik keskkond.
Olen juba aastaid otsinud ja proovinud erinevaid viise, millega saavutada rahulik olek ja tasakaalukas seisund, mis võimaldaks samas toetada aktiivse kuulamise oskuse arengut. Minu põhimõtted lastega töö planeerimisel ja meetodite valikul on olnud sellised: „Jälgin tegevuste kavandamisel, et õhkkond oleks rahulik, kuid mitte igav. Püüan leida võimalusi ühtlaadi tegevuselt teisele rahulikult ümber häälestuda. Laste tagant kiirustamise asemel pigem rahustan: aega on küll. Eesmärk on anda lapsele vahendid enesejuhtimiseks.”
Vaikuseminutite harjutused on nende põhimõtetega ideaalses kooskõlas. Need lihtsad kujutlus-, tähelepanu- ja kohaloluharjutused on mõnusad ja imeliselt kasulikud. Tean seda, kuna selle poole olen alateadlikult liikunud läbi pika õpetaja-praktika. Nii oli vaikuseminutites omase meetodi äratundmine kuidagi iseenesestmõistetav. Julgen seetõttu ka teistele seda meetodit soovitada. Tutvudes internetis pakutud vaikuseminutite harjutustega, tundus kohe, et see võiks olla lihtne ja suurepärane abivahend.
Lastele meeldib
Kui asusin neid audioharjutusi katsetama koolis esimeses neljas klassis ja lasteaias 3-7aastaste lastega, imestasin, et isegi 28 lapsega ei olnud mingit probleemi neid teha. Päris esimesel korral oli see laste jaoks natuke naljakas, aga meelega vastu töötamist ei olnud. Eks on loomulik, et nad otsivad, kuidas see meetod neile sobib. Ma ei ole leidnud 1.-4. klassis last, kellele need harjutused ei meeldiks. Just keskendumise ja tähelepanuga hädas olevad poisid küsisid iga kord, kas me täna ikka harjutusi ka teeme. 3.-4. klassi poisid panid ette teha neid nii tunni algul kui ka enne vahetundi minekut. Nad tundsid ise, et neil on sellest abi!
Väga lühikese ajaga on minu jaoks uskumatult suurepärased tulemused. Lihtsate ja lühikeste, mõneminutiliste harjutustega saab luua sellise keskkonna, mis võimaldab lastel õppida suhtlema viisil, mis aitab neil elus hakkama saada ja õnnelik olla. Ei saa ju kuulata ja märgata teisi, kui puudub oskus kuulata ennast. See on selline eneseregulatsiooni tööriist, mille võib ka 4aastasele kätte anda. Üllatav oli, et teha vaikuseminuteid lasteaias oli sama kerge kui näiteks neljandas klassis. See toob lasteaiapäeva rahulikuma rütmi, loob turvatunnet ja tasakaalu.
Ajapikku avastavad lapsed, et saavad neid lühikesi harjutusi kasutada ka iseseisvalt, näiteks halva tuju või uinumisraskuste korral. Esialgu on muidugi hea, kui õpetajad või lapsevanemad aitavad kogemusel ja harjumusel kasvada. Selleks on veebis kättesaadavad audioharjutused väga mõnusaks abivahendiks. Neid harjutusi on kõigil võimalik ise proovida ning see ei ole keeruline.
Loo autor Elin Ots on Rannamõisa lasteaia ja Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpetaja. Tema soovitatud audioharjutused leiad siit!
Kui soovid toetada nende harjutuste kasutamist oma koolis või lasteaias, siis kõige praktilisema võimaluse leiad siit.
Siit saad artikli alla laadida pdf-failina.