Üha enam õpetajaid kasutab vahetunnisaginast tulnud õpilaste töölainele häälestamiseks vaikuseminuteid – lihtsaid tähelepanu- ja meelerahuharjutusi.
Istu nii, et sul oleks mõnus. Pane silmad kinni. Keskendu helide kuulamisele. Suuna tähelepanu lähimale helile. Õpetaja Lii Kaudse hääl kõlab vaikselt ja rahulikult. Grupp Miina Härma gümnaasiumi kümnendikke järgib teda kui lummatult. Helide kuulamiselt minnakse edasi ruumi uurimisele. Kõige viimase harjutusena teeb igaüks oma heade kogemuste galerii – peopessa surutud näpp tähistab ühte head asja, mis täna juhtunud. Kuni kümme sõrme on peos.
„Ma ei teadnudki varem, mis värvi on klassi seinad, muidu ei pööra sellele ju tähelepanu,” jagab Triin esimesi muljeid vaikuseminutitest.
Eva tõdeb, et on ise ka lõõgastuseks harjutusi teinud, kui tundeid-mõtteid on tekkinud liiga palju, ja see aitab.
Sotsiaalpedagoog ja inimeseõpetuse õpetaja Lii Kaudne alustas Härma gümnaasiumis vaikuseminutitega eelmisel aastal, õpetades sel ajal kuues klassis. „Rahutumate klassidega kasutan harjutusi rohkem, neil on neid rohkem vaja,” lausub Kaudne. „Ka ennast aitab see hästi tasakaalustada. Täna ütles üks poiss, kel muidu meeldib kõike kommenteerida, et tal oli vaatlusharjutuse tulemusel nii hea olla, et polnudki tungi vaielda ega võidelda. Või teine kord: üks üliaktiivne ja elav laps ütles, et nii hea oli vaikuses olla. Sellised hetked on väga väärtuslikud.”
Lii Kaudne jõudis meelerahu ja keskendumisvõimet arendavate harjutusteni MTÜ Vaikuseminutid vahendusel. Praeguseks on ta ka ise läbinud viiekuulise koolitajate väljaõppe ning käinud teisteski koolides-lasteaedades õpetajaid koolitamas.
Lapsed ise nõuavad
„Vahelduva eduga olen kogu oma teadliku õpetajaelu teinud harjutusi õpilaste tööle häälestamiseks,” räägib Tartu Kivilinna kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Teppo. Eelmisel aastal hakkas ta asjaga süsteemsemalt tegelema, nõu ja kirjandust on ta saanud MTÜ-lt Vaikuseminutid.
„Esialgu tundub mõnes rahutus klassis, et miski ei toimi, aga tasapisi võtavad õpilased harjutused omaks,” sõnab Teppo. „Huvitav pretsedent oli minu oma klassiga – õpilased soovitasid noorel õpetajal, kes nendega hakkama ei saanud, proovida vaikuseminuteid. Ütlesid õpetajale, et ei suuda vahetunnimelust muidu välja tulla. Ju siis on mõju, kui lapsed ise tahavad.”
Kord unustas Teppo ise tunni alguses harjutused ära ja lapsed küsisid kohe: kas me täna ei keskendugi?
Vaikuseminutite eestvedaja, TÜ väärtuskasvatuse õppejõud Nelli Jung ütleb, et hariduse vallas räägitakse palju ilusaid sõnu individuaalse arengu toetamisest, laste täieliku potentsiaali avamisest ja väärtustest. Et nende ellujõudmist toetada, on vaja konkreetseid praktilisi vahendeid. Vaikuseminutite harjutused aitavad korraga nii õpilasi kui ka õpetajaid.
Vaikuseminutite kogukonna ja koolitajateperega liitunud AHHAA haridustöö koordinaator Matti Orav võrdleb tähelepanu väikse armsa kutsikaga, kes teeb igasuguseid tempe. Peame teda hellalt ja järjekindlalt treenima, siis kasvab võime ülesande juures püsida.
„Oskamatus iseenda emotsioonidega toime tulla häirib meid igapäevaelus,” lisab Orav. „Meie vanavanemad valdasid neid võtteid. Nende elus oli rahulikkus ja kulgemine. 21. sajandi kiirustavas maailmas tuleb talupojatarkused uuesti selgeks õppida. Võtad endale minuteid päevast, leiad hetke, et olla iseendaga kontaktis. Mõtteaparaat vajab puhkust, et tunda: elu on imeline rännak.”
Hetke- ja kaugem mõju
„Harjutused mõjuvad kahel tasandil,” selgitab Nelli Jung. „Kui lapsed on hajevil, väsinud või ärevil, saab õpetaja neid kasutada hetkeprobleemi lahendamiseks abivahendina. Aga pikemaajaline mõju käitumises ja hoiakutes tekib umbes kaheksa nädalaga, seda on näidanud ka välismaised uuringud. Selleks tuleb harjutusi kasutada paar-kolm korda nädalas.”
Vaikuseminutite kodulehel on audioharjutused. Mõni õpetaja kasutabki vaid neid ja on rahul. Aga võib ka osaleda koolitusel, täiendada harjutustepagasit ning saada isiklikke kogemusi nii harjutuste mõjust kui ka kasutamise viisidest.
Üha enam koole tellib koolituse kogu kollektiivile. Ka Tartu ülikooli õpetajaks õppijail on nüüd sotsiaalse suhtluse aines vaikuseminutid juba õppeplaanis.
Sarnaseid programme kasutatakse enam kui 60 riigi koolides. Nelli Jung sai tõuke Inglise väärtuskasvatusprogrammi tunnikavadest ja hakkas koos mõttekaaslastega asja meie konteksti sobivalt arendama. Seepärast kogutakse ka meie õpetajate ja psühholoogide-sotsiaalpedagoogide varasemat kogemust.
„Seni on harjutusi kasutatud kõige rohkem tulekustutamise staadiumis, aga see võiks olla pigem probleemide ennetamise vahend ja aidata ka ülekoormusega õpetajail paremini hakkama saada. See saab olla sild, mille abil sammuda uue õpikäsituse poole,” ütleb Jung.
Kommentaarid
Elin Ots
Rannamõisa lasteaia ja Tabasalu ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja
Ei saa kuulata ja märgata teisi, kui ei oska kuulata ennast. Vaikuseminutid on eneseregulatsiooni tööriist, mille võib ka nelja-aastasele kätte anda. Olen neid praktiseerinud kevadest saadik. Väga lühikese ajaga olen saavutanud uskumatult suurepärased tulemused. Õpilastele meeldivad need harjutused, nad tajuvad nende vajalikkust ning küsivad nende järele.
Harjutused võimaldavad neil mõtiskleda ning kogeda kõige olulisemaid inimeseks kasvamise oskusi: märkamine, hoolimine, rahulikkus, mõistmine, tähelepanu, süvenemine jne. Oma tagasisides harjutustele (mida kogun regulaarselt) nad seda ka kajastavad.
Katsetamise ajal tõdesin üllatusega, et lasteaias oli vaikuseminuteid sama kerge teha kui neljandas klassis. Nende harjutuste regulaarne kasutamine toob laste päeva rahulikuma rütmi, loob turvatunnet ja tasakaalu. Koolis kasutan neid tunni alguses, vahel ka lõpus. Lasteaias püüan integreerida neid muusikategevustesse. Lasteaeda olen kutsunud ka vaikuseminutite baaskoolituse kõigi rühmade õpetajatele (ja mõnele lapsevanemale).
—
Mari-Mall Feldschmidt
Narva Vanalinna riigigümnaasium
Usun, et kui õpilased suudavad paari minuti jooksul keskenduda iseendale, suudavad nad paremini keskenduda ükskõik millisele tegevusele. Need paar minutit aitavad rahuneda, keskenduda, suunata oma teadlikkust. Neid võib pidada lõõgastusminutiteks, aga pärast on õpilased pigem erksad, mitte lõõgastunud või unised. Usun ka, et kui õpilastega teha väikest harjutust rutiinselt, kujuneb sellest harjumus, tööriist, mida saab kasutada just siis, kui seda vaja läheb, näiteks keskendumisel enne eksamit või keeruliste eluliste suhete lahendamisel. Kuigi meelerahuharjutustest on abi rasketes olukordades, on need head eelkõige elukvaliteedi tõstmiseks, seega ei peaks neid tegema ainult pingelistel hetkedel, vaid täiesti tavaliste päevade argirutiinis.
Artikli autor: Sirje Pärismaa, Õpetajate Leht