Sirp: Kuidas aidata õpetajatel koolis tasakaalu jääda

Õpetajate puudus koolides on püsiv ja süvenev probleem, mille mõjud laotuvad täies mahus meie ees lahti alles aastate pärast. Riigikontrolli 2024. aasta aruande kohaselt on kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate puudus suurem, kui Eesti hariduse infosüsteem näitab. Juba 2022. aasta augustis teatas Haridustöötajate Liit, et kvalifikatsiooniga õpetajaid on puudu umbes tuhatkond ja probleem süveneb aasta-aastalt. Koolijuhid püüavad probleemi lahendada olemasolevate õpetajate koormuse suurendamisega ja ootavad riigilt terviklikumat lahendust.

See vastamata ootus toob kaasa uued süsteemist lahkujad. Väikese palga ja ülekoormuse tõttu on ligi 60% õpetajatest kaalunud töölt äraminekut ning lausa 92% kogenud läbipõlemist, nagu näitas Eesti Haridustöötajate Liidu 2022. aasta uuring. Riigikontrolli 2023. aasta aruande järgi lahkub kolmandik alustavatest õpetajatest koolist esimese kolme aasta jooksul ja seda järjest enam halbade suhete tõttu õpilaste ja lapsevanematega ning kolleegide ja juhi vähese toe tõttu.

Vastupanuvõime saab omandada. Halbu uudiseid ja mõrusid prognoose on viimasel ajal liigagi palju kuuldud ega taha sellesse oma panust anda. Ent loogiline mõttekäik ütleb, et meie majanduse vilets konkurentsivõime ja vähene innovatsioon, kehvenev kirjaoskus ja kultuuri mõistmise võime üha süvenevad, kui Eesti kool on kriisis.

Rõõm on tuua vahelduseks ka häid uudiseid. Äsja valminud Tervise Arengu Instituudi (TAI) tellitud ja Balti Uuringute Instituudi tehtud katseuuring näitas, et õpetajate sotsiaal-emotsionaalset pädevust on võimalik koolituste abil arendada. See pädevus tugevdab märkimisväärselt õpetajate sotsiaalseid ja kognitiivseid võimeid, parandab suhteid, tööga rahulolu ja stressiga toimetulekut. Nii saaks koolituste abil kaasa aidata, et need 60% õpetajatest, kes on tõsiselt lahkumist kaalunud, leiaksid tugevama jalgealuse, et siiski jääda.