Amet: õpetaja

Kogemus: Töötanud muusikaõpetajana lasteaias (1985. aastast) ja koolis (1995. aastast). Hetkel Rannamõisa lasteaia ja Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpetaja. Olnud Eesti Muusikaõpetajate liidu esimees ja muusikapedagoogika/koolimuusika arendajana läbi viinud koolitusi vabariigi õpetajatele. Samuti olnud muusikapedagoogika lektor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika instituudis, magistritööde juhendaja, retsensent, praktikantide juhendaja. Mitmete muusikahariduslike ja muusikapedagoogiliste, kasvatusteaduslike artiklite autor. Omab kasvatusteaduste magistri kraadi, baasteemaks on kuulamiskasvatus. Eesti Õpetajate Liidu juhatuse liikmena peab oluliseks toetada teadliku õpetaja kujunemist ja kutse arendamist. 2015. aastast praktiseerib nii lasteaias kui koolis Vaikuseminuteid.

Miks vaikuseminutid? Vaikuseminutite juurde jõudmine ja nendes kindla ja omase meetodi äratundmine on välja kasvanud pikast pedagoogilisest praktikast nii koolis kui lasteaias.
Praktikas kogetule teoreetilise baasi otsimine on kujunenud lastega töös ainuvõimalikuks, et olla selles professionaalne ja usaldusväärne nii laste, nende vanemate ja enese, ning kolleegide jaoks. Kuid peamine selles on, et olla arenguks tingimuste looja, tulebki olla uurija ja praktik käsikäes.

Kuulamiskasvatus on olnud mu (pedagoogilise) õpetajategevuse üks telgjooni. Oma 2004. a. Tallinna Pedagoogikaülikooli magistritöös uurisin õpilaste kuulamiskogemust lähemalt. Artiklis, kus kõnelen kuulamisprotsessist, lähtun hariduse terviklikkusest (alusharidus ja üldharidus) ja toon välja inimese arengus kuulamisoskuse olulisuse http://oppekava.innove.ee/kuulamisprotsess-2010/

Kuulamiskasvatusel on ka sotsiaalne tähendus: õppides kuulama teisi, õpitakse kuulama ka ennast teiste seas. Selle protsessi käigus luuakse lõpptulemusena kuuldule tähendus. See kõik kõlas mulle vastu ka Vaikusminutite lihtsates harjutustes kui neid õpilastega praktiseerima hakkasin.
Loome lastele koos keskkonna, mis võimaldab neil õppida suhtlema viisil, mis aitab neil elus hakkama saada ja õnnelik olla. Aga, kuidas osata kuulata ja märgata teisi, kui puudub oskus seda teha iseenese puhul. Siin ongi Vaikuseminutid kui suurepärane meetod ja abimees olemas. Nii mulle tundus enne praktiseerima asumist ning peale seda olen veendunud selle tõhususes nii õpilaste kui enese jaoks. Seetõttu pean vajalikuks seda tutvustada ka oma kolleegidele.