VAIKUSEMINUTID – tähelepanu ja meelerahu harjutused kõigile

Teadveloleku harjutuste tõhus ja teaduspõhine rakendamine kõigile lapse haridusega seotud osapooltele. Terviklikud arenguprogrammid noortele, õpetajatele, lapsevanematele.

Vaikuseminutite programmi mõju stressi vähenemisele

Esindusliku valimiga Tartu Ülikooli uuring Vaikuseminutite programmi mõju kohta tõendab, et süsteemselt kasutatud teadveloleku harjutused aitavad kaasa koolinoorte stressi ja kurnatuse leevendamisele.
Kõige positiivsemaid tulemusi andis keemiliselt analüüsitud vereproovide statistiline analüüs.Uuringu käigus esines positiivne muutus nii kortisooli, kortisooni kui ka DHEA (dehüdroepiandrosteroon) tasemes ja kortisooli/kortisooni suhtes. Kortisooli peetakse teadvelolekul põhinevate programmide efektiivsuse hindamisel eriti oluliseks, sest kortisooli tase veres näitab stressitaset objektiivselt/füsioloogiliselt. (Jacobs et al, 2013; Matousek, Dobkin, Pruessner, 2010).

 

Antud tulemused näitavad, et Vaikuseminutite programmil oli mõju noorte bioloogilise stressi vähenemisel
Uuringu kontrollgrupi laste kortisooli tase tõusis eksponentsiaalselt samas kui testgrupi lastel (noored, kes osalesid Vaikuseminutite programmis) stressihormoon kortisooli tase vähenes. Sama dünaamika tõi uuring välja stressimarkeri DHEA (dehüdroepiandrosteroon) konsentratsiooni muutuses. Kontrollgrupi õpilastel tõusis sügispoolaasta jooksul füsioloogiline stressitase olulisel määral, samal ajal kui Vaikuseminutite programmis osalenud õpilastel ei esinenud füsioloogilise stressi suurenemist, vaid hoopis vähenemine.

Uuring tõi esile, et Vaikuseminutite programm on ka efektiivne ennetuse vaatenurgast.
Uuringu Emotsionaalse enesetunde küsimustiku vastused näitasid, et Vaikuseminutite programmis osalenutel esines vähem tüüpilist üleväsimust ehk asteeniat – jõuetust ja üldkurnatust. Asteenia võib põhjustada ja olla algstaadiumiks tõsistele neuroloogilistele ja vaimsetele häiretele, sh depressioonile, nii et see tulemus on oluline vaimse tervise probleemide ennetuses. Väiksem väsimus avaldab positiivset mõju ka noorte õpitulemustele ja enesetundele üldisemalt.

Klassides, mis ei osalenud programmis, kogesid õpilased võrreldes osalenutega suuremat väsimust, jõuetust ja nõrkust. Lisaks näitasid uuringu tulemused, et koolides, kus programm läbiti vajalikus mahus ja harjutusi tehti järjekindlalt, esines õpilastel vähem depressiooni ja ärevuse sümptomeid.

Stress põhjustab veres kortisooli taseme kiiret tõusu, mis omakorda surub alla inimese immuunsust. Selle tulemusena suureneb organismi vastuvõtlikkus haigustele ja põletikulistele protsessidele – seetõttu tõdes TÜ uuringugrupp, et Vaikuseminutite programmil on kaudne mõju ka osalejate füüsilisele tervisele. 

Paranes õpetajate enesetõhusus ja emotsioonide regulatsioon

Uuring hindas ka õpetajate väljaõppe (Baaskursus ja Teadliku õpetaja kursus) mõju õpetajatele ning siingi ilmnes olulisi tulemusi. Suurenes õpetajate enesetõhusus ehk uskumus, et nad saavad erinevate tööülesannetega hakkama. Teiseks pidasid õpetajad end pärast kursuste läbimist tähelepanelikumaks ja vähem hooletuks, rohkem võimeliseks oma emotsioone reguleerima ning olid oma vigade ja puuduste suhtes konstruktiivsema hoiakuga. 

Programmis osalenud õpetajad on suuliselt esile toonud ka positiivseid muutusi klassikliimas: “Suurenes teineteisemõistmine, tasakaalukas suhtlemine ja empaatia.” Õpilased rõhutasid fookusgruppides ka paremat emotsioonidega toimetulekut ning vähenenud tülisid. Uuringu raames kogutud kvalitatiivsete andmete põhjalikum analüüs on plaanis 2020-21. aastal.

Maailma tasemel oluline modernne uuring

Uuringus osales 740 õpilast ja üle 300 õpetaja. „Hetkel teadaolevalt on see maailmas suuruselt teise valimiga mõju-uuring mindfulness-tüüpi kooliprogrammide seas“, tõdeb TÜ uuringurühm koosseisus Kristel Põder, Kenn Konstabel ja Teri Talpsep.

Uuring viidi läbi juhuvalimilise aktiivse kontrollgrupiga katsena, mille mõõtmised toimusid vahetult enne ja pärast 10-nädalast Vaikuseminutite noortekursust 8.-9. klasside õpilastele ning järelmõõtmine 4 kuud hiljem. Uuringu metoodika sisaldas kahte tähelepanutesti ja enesekohaseid küsimustikke õpilastele ning lapsekohaseid küsimustikke lapsevanematele, lisaks intervjueeriti nii õpetajaid kui ka õpilasi ning võeti vereanalüüse.

Uuringu oluline komponent oli stressiga seonduvate endogeensete steroidhormoonide ehk stressimarkerite kontsentratsiooni määramine õpilaste kapillaarverest. Stressimarkereid sünteesib keha stressitekitavas olukorras, et inimene suudaks ohuolukorrale vastata. TÜ uuringus olid stressimarkeriteks steroidhormoonide molekulid, mille hulka mõõdeti sõrmeotsa verest. Stressimarkerite hulga põhjal saab teha järeldusi uuritavate stressitaseme kohta ning see on teadvelolekul põhinevate programmide efektiivsuse hindamisel oluline, kuna näitab stressitaset objektiivsemalt võrreldes nt küsimustikega.

 


Information

This entry was posted on 18. veebruar 2020 by .
E-mail: info@vaikuseminutid.ee Otsi Facebookist: Vaikuseminutid
MTÜ Vaikuseminutid Registrikood 80379284 Maj.tegevusteade 143877 EE587700771001488361
MAA
Heateo-SA_logo