Esindusliku valimiga Tartu Ülikooli uuring Vaikuseminutite programmi mõju kohta tõendab, et süsteemselt kasutatud teadveloleku harjutused aitavad kaasa koolinoorte stressi ja kurnatuse leevendamisele.
Kõige positiivsemaid tulemusi andis keemiliselt analüüsitud vereproovide statistiline analüüs. Uuringu käigus esines positiivne muutus nii kortisooli, kortisooni kui ka DHEA (dehüdroepiandrosteroon) tasemes ja kortisooli/kortisooni suhtes. Kortisooli peetakse teadvelolekul põhinevate programmide efektiivsuse hindamisel eriti oluliseks, sest kortisooli tase veres näitab stressitaset objektiivselt/füsioloogiliselt. (Jacobs et al, 2013; Matousek, Dobkin, Pruessner, 2010).
Antud tulemused näitavad, et Vaikuseminutite programmil oli mõju noorte bioloogilise stressi vähenemisel
Uuringu kontrollgrupi laste kortisooli tase tõusis eksponentsiaalselt samas kui testgrupi lastel (noored, kes osalesid Vaikuseminutite programmis) stressihormoon kortisooli tase vähenes. Sama dünaamika tõi uuring välja stressimarkeri DHEA (dehüdroepiandrosteroon) konsentratsiooni muutuses. Kontrollgrupi õpilastel tõusis sügispoolaasta jooksul füsioloogiline stressitase olulisel määral, samal ajal kui Vaikuseminutite programmis osalenud õpilastel ei esinenud füsioloogilise stressi suurenemist, vaid hoopis vähenemine.
Uuring tõi esile, et Vaikuseminutite programm on ka efektiivne ennetuse vaatenurgast.
Uuringu Emotsionaalse enesetunde küsimustiku vastused näitasid, et Vaikuseminutite programmis osalenutel esines vähem tüüpilist üleväsimust ehk asteeniat – jõuetust ja üldkurnatust. Asteenia on sageli seotud mitmesuguste vaimse tervise probleemidega olles nt eel-/algstaadiumiks, sh depressioonile, nii et see tulemus on oluline vaimse tervise probleemide ennetuses. Väiksem väsimus avaldab positiivset mõju ka noorte õpitulemustele ja keskendumisele – asteenia skaala hõlmas ka küsimusi tähelepanu- ja keskendumisvõime kohta.
Klassides, mis ei osalenud programmis, kogesid õpilased võrreldes osalenutega suuremat väsimust, jõuetust ja nõrkust ning see erinevus oli jäänud püsima ka 4 kuud hiljem (kevadel). Lisaks näitasid uuringu tulemused, et koolides, kus programm läbiti vajalikus mahus ja harjutusi tehti järjekindlalt, esines õpilastel vähem ärevuse ja paanikahoogude sümptomeid.
Stress põhjustab veres kortisooli taseme kiiret tõusu, mis omakorda surub alla inimese immuunsust. Selle tulemusena suureneb organismi vastuvõtlikkus haigustele ja põletikulistele protsessidele – seetõttu tõdes TÜ uuringugrupp, et Vaikuseminutite programmil on kaudne mõju ka osalejate füüsilisele tervisele.
Paranes õpetajate enesetõhusus ja emotsioonide regulatsioon
Uuring hindas ka õpetajate väljaõppe (Baaskursus ja Teadliku õpetaja kursus) mõju õpetajatele ning siingi ilmnes olulisi tulemusi. Suurenes õpetajate enesetõhusus ehk uskumus, et nad saavad erinevate tööülesannetega hakkama. Samuti pidasid õpetajad end pärast kursuste läbimist tähelepanelikumaks ja vähem hooletuks, rohkem võimeliseks oma emotsioone reguleerima ning olid oma vigade ja puuduste suhtes konstruktiivsema hoiakuga.
Programmis osalenud õpetajad on suuliselt esile toonud ka positiivseid muutusi klassikliimas: “Suurenes teineteisemõistmine, tasakaalukas suhtlemine ja empaatia.” Õpilased rõhutasid fookusgruppides ka paremat emotsioonidega toimetulekut ning vähenenud tülisid. Uuringu raames kogutud kvalitatiivsete andmete põhjalikum analüüs on plaanis 2020-21. aastal.
Maailma tasemel oluline modernne uuring
Uuringus osales 740 õpilast ja üle 300 õpetaja. „Hetkel teadaolevalt on see maailmas suuruselt teise valimiga mõju-uuring mindfulness-tüüpi kooliprogrammide seas“, tõdeb TÜ uuringurühm koosseisus Kristel Põder, Kenn Konstabel ja Teri Talpsep.
Uuring viidi läbi juhuvalimilise aktiivse kontrollgrupiga katsena, mille mõõtmised toimusid vahetult enne ja pärast 10-nädalast Vaikuseminutite noortekursust 8.-9. klasside õpilastele ning järelmõõtmine 4 kuud hiljem. Uuringu metoodika sisaldas kahte tähelepanutesti ja enesekohaseid küsimustikke õpilastele ning lapsekohaseid küsimustikke lapsevanematele, lisaks intervjueeriti nii õpetajaid kui ka õpilasi ning võeti vereanalüüse.
Uuringu oluline komponent oli stressiga seonduvate endogeensete steroidhormoonide ehk stressimarkerite kontsentratsiooni määramine õpilaste kapillaarverest. Stressimarkereid sünteesib keha stressitekitavas olukorras, et inimene suudaks ohuolukorrale vastata. TÜ uuringus olid stressimarkeriteks steroidhormoonide molekulid, mille hulka mõõdeti sõrmeotsa verest. Stressimarkerite hulga põhjal saab teha järeldusi uuritavate stressitaseme kohta ning see on teadvelolekul põhinevate programmide efektiivsuse hindamisel oluline, kuna näitab stressitaset objektiivsemalt võrreldes nt küsimustikega.