Mänguline kursus koos lastega õppimiseks:
“Kuidas tulla toime pingete ja keeruliste tunnetega?”
TEGEVUSLIK SOTSIAAL-EMOTSIONAALSETE OSKUSTE ÕPPELE SUUNATUD KURSUS HARIDUSASUTUSTES RAKENDAMISEKS.
Kursuse sisu ja ülesehitus
Mänguline kursus on lõbus õppeprogramm, arendamaks lastega koos tegutsedes eluks olulisi eneseteadlikkuse ja enesejuhtimise oskuseid, mis aitavad elulainetel ohutumalt surfata. Kursust sobib rakendada eelkõige 6-9aastaste lastega. Teadvelolekul ning sotsiaal-emotsionaalse õppe elementidel põhinev kursus koosneb:
- 12 eelsalvestatud mängulisest videost (u 15 min), mida üheskoos inspiratsiooniks vaadata ja ise kaasa teha (nii klippide ajal kui ka järgnevatel päevadel, et saaks uut oskust treeningu kaudu omandada);
- õpetajale suunatud kirjalikust juhendmaterjalist (kokku 143 lehekülge inspiratsiooni: praktilisi ülesandeid, harjutusi, mänge, arutelu suunavaid küsimusi jms).
Teadveloleku tehnikate abil õpitakse oma tähelepanu teadvustama ja teadlikult juhtima ning endas toimuvat märkama. Viimane võimaldab eneseteadlikkuse arengut ning on enesejuhtimise eeldus. Ülesehituselt toetub kursus tõhusatele sotsiaal-emotsionaalse pädevuse õppeprotsessi elementidele, millest lähtuvalt on tegevused järjestatud süsteemselt ning seotult, selgelt sõnastatud eesmärkide ning kordustega. Selles protsessis on aktiivsed tegutsejad ja kogemuslikult õppijad just lapsed, kes saavad võimaluse treenida uusi oskusi, luues sealhulgas oma ajus uusi neuronite ühendusi, et oma käitumise ampluaad laiendada.
Kursuse struktuur
Kursus on ülesse ehitatud neljale teemale, mis omakorda on jagatud 12 videoklipiks:
Kursuse teoreetilised alustalad: teadvelolek ja sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamine
Kursuse raames on need kaks lähenemisviisi omavahel põimunud. Toetudes tõhusa sotsiaal-emotsionaalse õppeprotsessi loogikale (tegevuslik, süsteemne, kordusi pakkuv ning selgelt ja fokusseeritult eesmärgistatud) harjutatakse kuulamise, oma emotsiooni teadvustamise ja juhtimise ning heasoovliku suhtumise oskuseid. Õppeprotsessi on läbivalt toetatud teadvelolekuga (teadlik tähelepanu suunamine, kohalolu, heasoovlikkus ja hinnanguvabadus), toetades muuhulgas teadlikku tähelepanu suunamise oskuse teket, sealhulgas tähelepanu suunamist enda sisse, sest just sellest (kontaktist iseendaga) saab alguse enesejuhtimise võimekus.
Mänguline kursus on protsess ja teekond koos lastega liikumiseks. Oluline pole mitte sihtpunkt, vaid teekond ise. Seda nautides ja lastega ehedas ja toetavas kontaktis olles on võimalik nende arengu teekonda kõige efektiivsemalt toetada ja suunata.
Teadveloleku mõiste on psühholoogiasse toonud Jon Kabat-Zinn, kelle järgi on see lahke, uudishimuliku ja hinnanguvaba tähelepanuga hetkes olemine. Sellisel viisil saame õppida oma tähelepanu teadlikult suunama nii enda sisse kui ennast ümbritseva teadvustamisesse just sellisena, nagu see hetkel on.
Teadvelolekul põhinevaid harjutusi kasutatakse kaasaegses psühholoogias, kuna just teadlikkus endast suurendab võimekust oskuslikult reageerida erinevatele olukordadele ning see omakorda vähendab emotsionaalset stressi ja ebasobivat käitumist (Bishop et al., 2004).
Uuringud (Lutz et al., 2008; Goldin & Gross, 2010) näitavad, et teadveloleku harjutamine toob kaasa muutusi ka inimeste ajus. Teadveloleku harjutuste regulaarne praktiseerimine toob kaasa aju mandeltuuma (seotud emotsionaalse reageeringuga) aktiivuse vähenemise ning hipokampuse ja eesajukoore (seotud õppimise, loogilise ja kriitilise mõtlemise, emotsioonide kontrolliga) aktiivsuse suurenemise. Sellega seotult on teadveloleku harjutustel leitud mitmekesist mõju inimeste psühholoogilisele heaolule: stressi (Sibinga et al., 2016; Zenner et al., 2014), ärevuse (Etherington & Costello, 2019; Marusek et al., 2018; McKeering & Hwang, 2019, Weare, 2018) ja depressiooniilmingute vähenemisele (Sibinga et al., 2016; Weare, 2018); eneseteadlikkuse ja enesejuhtimise kasvu toetamisele (Metz et al., 2013; Thieery et al., 2016) ning sotsiaalse teadlikkuse, sh empaatiavõime ning sotsiaalsete oskuste arengu toetamisele (Weare, 2018; Cheang et al., 2019; Zenner et al., 2014).
Sotsiaal-emotsionaalne pädevus on aluseks enesejuhtimisele ja suhete loomisele ning hoidmisele teiste inimestega, see toob kaasa kõrgema tajutud heaolu tunde ning toetab oma emotsioonide mõistmist ja juhtimist (Durlak et al., 2011; Elias et al., 1997; Fomina et al., 2020), ühtlasi on see oluline nurgakivi laste ja noorte psühholoogilise heaolu tagamisel (Chernyshenko et al., 2018), toetades ka pikaajaliste soovitud eesmärkide saavutamist (Bub et al., 2016) ja akadeemilist edukust (Durlak et al. 2011).
Rühma ja klassi kontekstis on need oskused aluseks suhete loomisele, hoidmisele ja õppetöö tulemuslikkusele (McBrien, 2022). Tänases kiires, info ja võimaluste üleküllusest pakatavas maailmas on eelnevast johtuvalt just sotsiaal-emotsionaalne pädevus, sh eneseteadlikkus ja enesejuhtimine, olulised alustalad edukaks toimetulekuks ühiskonnas.
Tõhus viis seda pädevust arendada on viibimine igapäevases eakaaslaste seltskonnas, mida suunab eesmärgipäraselt endast teadlik täiskasvanu, kellel on võimekust seada sihte, toetamaks laste arengut, ning suunata süsteemselt ja toetavalt õppeprotsessi. Viimase oluline fookus on muuhulgas ka teadvelolekul (st võimekusel oma tähelepanu fookust teadvustada ning teadlikult ja eesmärgipäraselt muuta; aktsepteerival ja hinnanguvabal, siiralt huvituval hoiakul) ning empaatilisel ja vastastikust mõju arvestaval keskkonnal (Goleman & Senge, 2014). Sotsiaal-emotsionaalse õppe protsessi kaudu omandavad ja rakendavad nii lapsed kui ka täiskasvanud teadmisi, hoiakuid ja oskusi viies laias ja omavahel seotud pädevusvaldkonnas: eneseteadlikkus, enesejuhtimine, sotsiaalne teadlikkus, suhteoskused ehk suhetega toimetulek ja vastutustundlik otsustamine (CASEL, 2013, 2015).
Tasub teadvustada, et õpitavad oskused on olulisel määral seotud ka keskkonna poolt toetatud motivatsiooniga, sest omandatavaid oskuseid on laps võimeline rakendama juhul, kui olukord (nt lasteaias või koolis) seda nõuab või eeldab (Paulhus & Martin, 1987; Wallace, 1967).
Sotsiaal-emotsionaalse pädevuse tõhusal arendamisel on mitu olulist nõuet õppeprotsessile, mis on õpetaja juhtida ja suunata.
- Selleks, et õppeprotsess saaks toimuda, on Sinul kui õpetajal vaja esmalt luua turvaline ja toetav suhe lapsega.
- Kogu õppeprotsessi vältel lähtu lapse individuaalsusest. Lapsi ei saa omavahel võrrelda, nende arengu teekond ja tempo on erinevad ja see on loomulik sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengu protsess. Õpetajana on Sinu ülesanne seda teadvustada ning olla kontaktis enda sees kerkivaga, omandades või arendades oskusi sellega last toetaval viisil toime tulla.
- Teadvusta, et tõhus õppeprotsess koosneb kolmest suuremast valdkonnast: teadmine (mida saad lapsele rääkides eakohastada), hoiak (mida saad kujundada lastega arutledes ning soovitud hoiakut kinnistavat kogemust luues, nt kui tahad kasvatada lapses hoiakut, et teiste vajaduste mõistmine on oluline, tuleb pakkuda lapsele kogemust, et nii õpetaja kui ka kaaslased mõistavad tema vajadusi) ja oskus (mida on vaja tegevuslikult toetatuna treenida korduste kaudu). Tõhusat oskuste õppe protsessi iseloomustab ingliskeelne akronüüm SAFE (Durlak et al., 2010):
- Süsteemsus ja järjepidevus: püüa õpetajana jälgida, et planeeritud tegevused oleksid omavahel seotud ja mõtestatud ning viiksid järk-järgult uue oskuse kujunemiseni;
- Aktiivne lapse kaasatus: laps õpib tegutsedes ja katsetades. Iga õppeprotsess kätkeb endas eksimusi ja need on protsessi loomulik osa, siinjuures on õpetajal oluline leida viise, kuidas laps saaks õpitavat oskust maksimaalselt treenida;
- Fookuses on ühe konkreetse oskuse õpe ja treening korraga: jälgi, et õpitav oskus oleks selgelt ja pidevalt fookuses ning Sinu juhendatud tegevused toetaksid selle konkreetse oskuse treenimist kogu õppe- ja treeningperioodi vältel;
- Eksplitsiitsus ehk selgelt sõnastatud ootused ja käitumisviisid: jälgi, et Sinu sõnumid lastele oleksid selged, konkreetsed ja käitumuslikud. Kui laps ei mõista sinu sõnumit, ei saa ta sellele ka vastata. Näiteks palved „käitu korralikult” või „teist ei tohi lüüa” jms ei anna lapsele infot oodatava käitumise kohta.
Bishop, S. R., Lau, M., Shapiro, S., Carlson, L., Anderson, N. D., Carmody, J., Segal, Z. V., Abbey, S., Speca, M., Velting, D., & Devins, G. (2004). Mindfulness: A proposed operational definition. Clinical Psychology Science and Practice, 11(3), 230–241. https://psycnet.apa.org/record/2004-15972-002
Bub, K. L., Robinson, L. E., & Curtis, D. S. (2016). Longitudinal associations between self-regulation and health across childhood and adolescence. Health Psychology, 35(11), 1235–1245. https://doi.org/10.1037/hea0000401
CASEL. (2013). 2013 CASEL Guide: Effective social and emotional learning programs – Preschool and elementary school edition. CASEL. https://files.eric.ed.gov/fulltext/ED581699.pdf
CASEL. (2015). CASEL Guide: Effective social and emotional learning programs – Middle and high school edition.
Cheang, R., Gillions, A., & Sparkes, E. (2019) Do mindfulness-based interventions increase empathy and compassion in children and adolescents: A systematic review. Journal of Child and Family Studies, 28(7), 1765–1779. https://psycnet.apa.org/record/2019-22537-001
Chernyshenko, O. S., Kankaraš, M., & Drasgow, F. (2018). Social and emotional skills for student success and wellbeing: Conceptual framework for the OECD study on social and emotional skills. https://one.oecd.org/document/EDU/WKP(2018)9/En/pdf
Durlak, J. A., Weissberg, R. P., Dymnicki, A. B., Taylor, R. D., & Schellinger, K. B. (2011). The impact of enhancing students’ social and emotional learning: A meta‐analysis of school‐based universal interventions. Child Development, 82(1), 405–432. https://doi.org/10.1111/j.1467-8624.2010.01564.x
Durlak, J. A., Weissberg, R. P., & Pachan, M. (2010). A meta-analysis of after-school programs that seek to promote personal and social skills in children and adolescents. American Journal of Community Psychology, 45, 294–309. http://doi.org/10.1007/s10464-010-9300-6
Elias, M. J., Zins, J. E., Weissberg, R. P., Frey, K. S., & Greenberg, M. T. (1997). Promoting social and emotional learning: Guidelines for educators. ASCD.
Etherington, V., & Costello, S. (2019). Comparing universal and targeted delivery of a mindfulness-based program for anxiety in children. Journal of Psychologists and Counsellors in Schools, 29(1), 22–38. https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-psychologists-and-counsellors-in-schools/article/comparing-universal-and-targeted-delivery-of-a-mindfulnessbased-program-for-anxiety-in-children/8EDC950B963B508ACF5BA42BA71DA14F
Fomina, T., Burmistrova-Savenkova, A., & Morosanova, V. (2020). Self-regulation and psychological well-being in early adolescence: A two-wave longitudinal study. Behavioral Sciences, 10(67), 1–10. https://doi.org/10.3390/bs10030067
Goldin, P. R., & Gross, J. J. (2010). Effects of mindfulness-based stress reduction (MBSR) on emotion regulation in social anxiety disorder. Emotion, 10(1), 83–91. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4203918/
Goleman, D., & Senge, P. (2014). The triple focus: A new approach to education. More Than Sound, LLC Florence.
Lutz, A., Slagter, H. A., Dunne, J. D., & Davidson, R. J. (2008). Attention regulation and monitoring in meditation.Trends in Cognitive Sciences, 12(4), 163–169. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2693206/
Marusek, H. A, Elrahal, F., & Peters, C. A. (2018) Mindfulness and dynamic functional neural connectivity in children and adolescents. Behavioural Brain Research, 336, 211–218. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28887198/
McBrien, J. (2022). Social and emotional learning (SEL) of newcomer and refugee students: Beliefs, practices, and implications for policies across OECD countries. OECD Education Working Papers, 266.https://doi.org/10.1787/a4a0f635-en
McKeering, P., & Hwang, Y. S. (2019). A systematic review of mindfulness-based school interventions with early adolescents. Mindfulness, 10, 593–610. https://link.springer.com/article/10.1007/s12671-018-0998-9
Metz, S. M., Frank, J. L., Reibel, D., Cantrell, T., Sanders, R. & Broderick, P. C. (2013). The effectiveness of the learning to BREATHE program on adolescent emotion regulation. Research in Human Development, 10(3), 252–272. https://psycnet.apa.org/record/2013-29186-004
Paulhus, D. L., & Martin, C. L. (1987). The structure of personality capabilities. Journal of Personality and Social Psychology, 52(2), 354–365. https://doi.org/10.1037/0022-3514.52.2.354
Sibinga, E. M. S., Webb, L., Ghazarian, S. R., & Ellen, J. M. (2016). School-Based mindfulness instruction: An RCT. Pediatrics, 137(1), 1–8. https://www.researchgate.net/publication/287216971_School-Based_Mindfulness_Instruction_An_RCT
Zenner, C., Herrnleben-Kurz, S., Walach, H. (2014). Mindfulness-based intervention in schools – a systematic review and meta-analysis. Frontiers in Psychology, 5(603), 1–20. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2014.00603
Zenner, C., Herrnleben-Kurz, S., & Walach, H. (2014). Mindfulness-based interventions in schools – A systematic review and meta-analysis. Frontiers in Psychology, 5(603). https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4075476/
Thieery, K., Bryant, H., Nobles, S., & Norris, K. S. (2016). Two-year impact of a mindfulness-based program on preschoolers’ self-regulation and academic performance. Early Education and Development, 5(1), 1–11. https://www.researchgate.net/publication/297736679_Two-year_impact_of_a_mindfulness-based_program_on_preschoolers’_self-regulation_and_academic_performance
Wallace, J. (1967). What units shall we employ? Allport’s question revisited. Journal of Consulting Psychology, 31(1), 56–64. https://doi.org/10.1037/h0024208
Weare, K. (2018). The Evidence for Mindfulness in Schools for Children and Young People. https://www.mindandlifeeurope.org/fileadmin/user_upload/Evidence_for_mindfulne s_in_schools.pdf
Kuidas kursust rühma või klassiruumis rakendada?
Kursust saab rühmas või klassis kasutada mitmel viisil. Õpetaja saab valida lähenemisviisi vastavalt oma võimalustele ja rühma vajadustele:
👩🏫 Õpetaja läbib kursuse koos lastega
Õpetajal on isiklik ligipääs kursuse videotele ja juhendmaterjalidele. Kursuse läbimine toimub õpetaja juhtimisel lasteaias või koolis koos lastega. Selleks on kaks võimalust:
📘 Videod ainult õpetajale
Õpetaja vaatab videod ise läbi ja valmistab ette sobivad tegevused. Lastele videoid ei näidata. Ühte teemat käsitletakse vähemalt nädala kaupa, vajadusel ka kauem.
🎥 Videod koos lastega
Õpetaja vaatab lastega koos klipi ja suunab neid nädala jooksul klipis õpitut igapäevaellu rakendama – mängude, tegevuste ja arutelude kaudu.
👨👩👧 Perede kaasamine
Õpetaja saab kursuse läbimisse kaasata ka lapsevanemaid, et toetada last kodu ja kooli koostöös. Selleks määrab õpetaja kindla video, mida lapsed vaatavad kodus koos vanematega. Lisaks võib õpetaja jagada lühikese kokkuvõtte või koduse soovituse, mis aitab perel nähtut igapäevaelus rakendada.
Selline lähenemine loob väärtusliku koostöösuhte, mis on eriti tähenduslik lapse koolitee alguses, kui õpetaja ja pered alles teineteist tundma õpivad. Samal ajal täidab kursus ka vanemahariduse eesmärki, aidates lapsevanemal paremini mõista ja toetada oma lapse sotsiaal-emotsionaalset arengut.
Vanematel on võimalus soetada kursus sümboolse tasu eest spetsiaalse sooduskoodi abil, mille saab õpetajalt. Nii saab kogu pere liikuda teadlikumalt ja ühiselt lapse heaolu toetamise suunas.
Kogemused
ÕPETAJAD
♥ “Jaa, see on väärt materjal laste sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamiseks.” Kairi
♥ “Mänguline kursus võimaldab ka endal koos lastega õppida.” Liisa
♥ “Tuleb tunnistada, et mul endal oli ka põnev ja huvitav seda programmi teha.” Tauno
♥ “Väärtuslik on lähenemine, et me ei lahenda probleeme vaid õpime oskusi ja see on lõbus ja lähendav nii lastele kui ka täiskasvanutele.” Mari
Kui oled läbinud Vaikuseminutite lühiharjutuste kursuse ja soovid alustada mängulise kursuse teekonda oma kasvandikega lasteaias ja/või koolis, siis oled südamest oodatud liituma ühepäevase juhendaja väljaõppega.
Koolitusel vaatame sisse kursuse ülesehitusse, tutvume praktiliste soovitustega kursuse läbiviimiseks, kogeme mängu abil käitumusliku õppe juhendamist ning saame osa kursust rakendavate õpetajate kogemuslugudest. Ühtlasi saab ligipääsu nii veebis olevatele videotele kui ka õpetaja kirjalikule juhendmaterjalile.
Kohtumine loob mõnusa õlatunnetuse ühiseks teekonnaks ja loob kontakte, et kogeda taaskohtumise rõõmu aasta vältel (3-4 korda õppeaastas) toimuvatel lühematel kogemuskohtumistel zoomis.
Koolituspäeva, materjalid ja ühe õppeaasta kogemuskohtumiste komplekthind õpetajale, kes ei tööta õppeasutuses, mis on liitunud Vaikuseminutite Heaolu loova lasteaed või kool programmiga /see võiks olla link, mis suunab programmiga tutvumise lehele/ 250 eurot.
PANE ENNAST 27. AUGUST 2025 TARTUS TOIMUVALE VÄLJAÕPPELE KIRJA SIIN>>>
LAPSEVANEMAD
♥ “Soovitaksin kursust peredele just sellepärast, et kursus mitte ainult ei ole mõeldud lastega tegelemiseks vaid ka enda avastamiseks..” Liina
♥ “See annnab vajalikud töövahendid lastega suhte loomisel kui ka iseenda sisse vaatamisel.” Rahel
♥ “Palju huvitavaid tegevusi nii enda kui laste jaoks.” Terje
♥ “Harjutused on lihtsad ja jõukohased kõigile.” Ott
Oleme loonud ka lastevanematele suunatud videokursuse “mänguline kursus koos lastega õppimiseks.” Parajate veerandtunniste “ampsudena” saate lapsega koos õppida mänguliste videoklippide abil, vaadates eelsalvestatud lühivideot teile sobival ajal.
Kui tunned huvi enda kohaliku omavalitsuse asutustes vanemahariduse programmi läbiviimise vastu, siis uuri lisa “Vanemaharidus Perepesades koostöös Lapse Heaolu Arengukeskusega”
Järjepidev harjutamine loob tulemusi
Seda näitas ka Tartu Ülikooli poolt tehtud põhjalik Vaikuseminutite noorteprogrammi mõju-uuring. Vaikuseminutite harjutusi teinud õpilastel esines kontrollgrupiga võrreldes oluliselt vähem stressi ja väsimust ja ärevust. Tänaseks on Eesti Tervise Arengu Instituudi (TAI) ennetuse teadusnõukogu on andnud Vaikuseminutite Noortekursusele ennetustegevuse tõendatuse neljanda taseme. Noortekursuse koostajaks on pikaajalise sotsiaalpedagoogi kogemusega, koolitaja ja pereterapeut Lii Kaudne, kes on ühtlasi ka käesoleva mängulise kursuse autoriks.
Sõnuseletamatult suure tänutunde saadame oma meeskonnaga ka noore kunstihingega Hanna Hirsnikule, kes oli valmis oma suve, annet ja südant jagama, et kursust toetav õpetajatele suunatud kirjalik juhendmaterjal näeks värviküllane ja inspireeriv välja.
Mõned stiilinäited ja Hanna koos Liiga rõõmustamas valminud teoste üle.
Tekkis huvi? Kirjuta meile!
Liitu uudiskirjaga
Jaga oma kontakti ja saa teadveloleku ning koolituste teemalisi uudiseid.