Sügisel korraldas valla haridusosakond kümmekond tasuta koolitust vallaelanikele, kus fookus vaimse tervise teemadel. Üks pakutud koolitus oli ka Eestis välja töötatud vaikuseminutite programm.
Koolitustsükli sisend tuli hariduse valdkonna tugispetsialistidelt. Nemad näevad iga päev n-ö eesliinil, kuidas koroonast tingitud olukord on halvasti mõjunud inimeste (ka laste, noorte) olemisele, tegutsemisele ja tervisele. Huvilisi oli palju, osales 360 inimest, ja tagasiside oli positiivne.
„Kes sai endale uusi „tööriistu” vaimseks paremaks olemiseks, kes oskab nüüdsest paremini tähele panna stressiilminguid, kes kirjutas, et koolitus pani teda mõtlema ja tähele panema laste vaimset seisundit,” toob haridusspetsialist Marina Lokk näiteid tagasisidest.
Vaikuseminutid – igapäevane vaimse tervise tööriistakast
Üks pakutud koolitustest oli kahepäevane vaikuseminutite koolitus, mis sisaldab endas teadveloleku lühikesi ja lihtsaid harjutusi, just nagu tööriistakomplekte igapäevaellu. Need tõhusad tehnikad sobivad nii lastele kui täiskasvanutele, et tulla välja hajevil mõtetest, segavatest emotsioonidest või pinges olekust. Samal ajal kasvab oskus keskenduda ja enda sees toimuvaga paremini toime tulla.
„Mina õpetasin Saue valla lastevanematele konkreetseid oskusi nii enda kui lapsega paremateks suheteks, toimetulekuks ja enesejuhtimiseks,” selgitab koolitaja Elin Ots, kes on ise pikaaegne üldhariduskooli ja lasteaia õpetaja ja praktiliselt rakendanud ja integreerinud oma igapäevatöös vaikuseminutite harjutusi.
Tal on hea meel, et osalejad mõistsid koolituse lõppedes, et suhe lapsega saab alguse neist endist ehk ennekõike sellest, kuidas vanemad ise on teadlikult võimelised märkama, mis toimub ja kuidas sellega toime tulla parimal viisil. Iga uue oskuse omandamine ja edu saavutamine eeldab siiski ka järjepidevat harjutamist.
Ema ja isa koos koolitusel
Vanamõisas elav Sirli Põld on mitu aastat soovinud osaleda vaikuseminutite teadveloleku kursusel. Ise kasutas ta juba ammu enne koolitust vaikuseminutite äppi. „Seda on propageerinud ka minu tööandja, kes rõhutab, kui oluline on vaimset tervist hoida. Kui see koolitus tuli, siis kohe soovisin minna,” ütleb Sirli.
Kuna laste kasvatamisel ollakse abikaasaga ühisel joonel, siis ei olnud küsimustki, kas osaleda koos või üksinda. „Ühises inforuumis on parem lapsi kasvatada. Kuna koolitus oli kahepäevane, siis sellist vahetut infot, kogemust ja tunnetust ei oleks mul olnud oskust teisele inimesele edasi anda, seda tuleb ikka ise kogeda,” leiab ema, kel kodus kasvamas kolm last, 14-, 12- ja 6-aastane.
Sirlile on mediteerimine eneseabi vahendina tuttav. Tal on vaimse tervise tööriistade arsenali kogunenud päris mitmeid tehnikaid. Ka lastele on ta neid tutvustanud. Tema arvates on vaikuseminutite koolitus sama oluline kui esmaabikoolitus. Tema ise sai palju uut infot, mida varem ei teadnud.
„Inimesel on päevas peas ju ca 60 000-80 000 mõtet – kuidas neid kõiki vaigistada ja kuidas tulla tagasi hetke ning seal teadlikult pidevalt viibida. Ei tohi mõelda pidevalt minevikule ega tulevikule. Tuleb olla siin ja praegu. Selleks omandasin läbi erinevate harjutuste uusi oskusi.
Koolitusel rõhutati, et harjutuste läbitegemine annab inimesele uued harjumused. Läbi uute harjutuste, mida algul teadlikult kasutame, tekib uus harjumus – viibimine hetkes,” toob Sirli näiteid koolituse sisu kohta.
Erinevas vanuses lastele erinevad meetodid
Sirli toonitab, et asi ei ole nii lihtne, et paned vaikuseminutite äpi käima või lapsed ritta istuma ja hakkad raamatust kõigile ühte teksti ette lugema.
„Teismeliste attitude on juba selline, et kui miski tundub veider, siis nad seda tegema ei hakka. Kõigepealt nad naeravad su välja. See valehäbi tuleb neist kavalusega eemale juhtida ja võtta appi mõni teine nipp. Näiteks suurematele lastele sobib mõlema käe joonistamine paberile. Laps võtab paberi ja pliiatsi, paneb kõigepealt ühe käe paberile ja hakkab rahulikus tempos oma sõrmi joonistama.
Kavalus seisneb selles, et sõrmi tuleb joonistada hingamisega ühes rütmis. Sõrme üles joonistades hingad sisse ja joont alla tõmmates hingad välja. Kui niimoodi hingamisele keskendudes ühe käe sõrmed välja joonistada, on juba laps rahunenud ja matemaatika õppimine võib alata. Suurematel lastel aitab ka sisse- ja väljahingamine ja keha skaneering -oma keha joonistamine kätega. Aitab pingeid kehas vähendada ja on tohutult abiks õppimisele,” jagab Sirli nippe.
Väiksemale lapsele hakkas ta kohe esimese koolituspäeva õhtul tegema hingamise harjutust. Tahtis proovida, kas see aitab ka uneprobleemidele lahendust saada. Juba mitu kuud ärkas laps kolm korda öö jooksul ja tuli vanemate tuppa, sest kartis uuesti magama jääda.
„Pidin temaga koos öösel tema tuppa minema, aga ega mina siis enam magama jäänud. Uni oli mõlemal rikutud. Leppisime lapsega kokku sellise magamajäämise rituaali, et panin vaikuseminutite äpist kolme minuti pikkuse hingamisharjutuse mängima ning samal ajal silitasin tema jalgu ja selga, see on talle beebieast saadik meeldinud. Pealt nädal aega proovimist oli öine ärkamine juba ühe korra peale läinud ja ta läks ise tagasi voodisse, mina ei pidanud temaga kaasa minema,” rõõmustab Sirli.
Koolitusest on möödas peaaegu kuu aega ja Sirli peres rakendatakse neid meetodeid igapäevaselt, sest laps ise tuletab meelde, et teeme seda hingamise harjutust ka.
Ja nagu öeldakse, et „kõigepealt hapnikumask iseendale”, siis Sirlit ennast aitab üks ülilihtne harjutus, mida ta rakendab praktiliselt igal ajahetkel, kui tunneb, et keha vajab stressist päästmist – lihtsalt tõstab käed üles ja hoiab neid mõned sekundid üleval ning keha ongi pingest vabanenud.
Sirli kiidab väga koolitaja pädevust ja on tänulik võimaluse eest koolitusel osaleda.
Kui Sul tekkis huvi nende harjutuste ja oskuste vastu, siis sama kursuse uus online-grupp on peatselt algamas – vaata SIIT.
TEADUSLIK TAUST
Vaikuseminutite programmi mõju on uuritud ka teaduslikul tasandil. Tartu ülikooli uuring näitas, et süsteemselt kasutatud teadveloleku harjutused aitavad kaasa stressi ja kurnatuse leevendamisele. Uuringu läbiviijateks olid Kristel Põder, Kenn Konstabel ja Terli Talpsep.
- Uuringus osales 740 õpilast ja üle 300 õpetaja (kokku 12 kooli).
- Uuring viidi läbi juhuvalikulise aktiivse kontrollgrupiga katsena, mille mõõtmised toimusid vahetult enne ja pärast kümnenädalast vaikuseminutite noortekursust 8.-9. klasside õpilastele ning järelmõõtmine neli kuud hiljem.
- Uuringu metoodika sisaldas kahte tähelepanutesti ja enesekohaseid küsimustikke õpilastele ning lapsekohaseid küsimustikke lapsevanematele, lisaks intervjueeriti nii õpetajaid kui ka õpilasi ning võeti vereanalüüse.
- Uuringu oluline komponent oli stressiga seonduvate hormoonide ehk stressimarkerite kontsentratsiooni määramine õpilaste verest. Stressimarkereid sünteesib keha stressiolukorras, et inimene suudaks ohuolukorrale vastata. Stressimarkerite hulga põhjal saab teha järeldusi uuritavate stressitaseme kohta ning see on teadvelolekul põhinevate programmide efektiivsuse hindamisel oluline, kuna näitab stressitaset objektiivsemalt, võrreldes nt küsimustikega.
Tulemused
- Kortisooli tase veres näitab stressitaset objektiivselt/füsioloogiliselt. Uuringu kontrollgrupi laste kortisooli tase tõusis eksponentsiaalselt, samas kui noortel, kes osalesid vaikuseminutite programmis, stressihormooni kortisooli tase vähenes.
- Kortisooli kõrge tase omakorda surub alla inimese immuunsust, suureneb organismi vastuvõtlikkus haigustele ja põletikulistele protsessidele. Seetõttu tõdes Tartu ülikooli uuringugrupp, et vaikuseminutite programmil on kaudne mõju ka osalejate füüsilisele tervisele.
- Õpilased rõhutasid fookusgruppides ka paremat emotsioonidega toimetulekut ning vähenenud tülisid.
- Uuring hindas ka väljaõppe mõju õpetajatele ning siingi ilmnes olulisi tulemusi. Suurenes õpetajate enesetõhusus ehk uskumus, et nad saavad erinevate tööülesannetega hakkama.
- Lisaks pidasid õpetajad end pärast kursuste läbimist tähelepanelikumaks, rohkem võimeliseks oma emotsioone reguleerima ning olid oma vigade ja puuduste suhtes konstruktiivsema hoiakuga.
Artikkel ilmus Saue valla lehes 10.01.2021.