HLK programm on teaduspõhine süsteemne sekkumine hariduses, mille eesmärk on toetada õpetajate ja õpilaste vaimset heaolu. Programm arendab teadveloleku ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi, aidates õpetajatel paremini toime tulla stressi ja pingeliste olukordadega.
Regulaarne teadveloleku harjutuste kasutamine aitab:
- ennetada läbipõlemist ja kurnatust,
- parandada keskendumisvõimet ja emotsionaalset tasakaalu,
- vähendada stressitaset nii õpetajatel kui ka õpilastel,
- kujundada toetavamat ja rahulikumat koolikeskkonda.
Varasem Tartu Ülikooli uuring on näidanud, et HLK programmi kasutamine vähendab õpilaste füsioloogilist stressitaset – kui kontrollgrupi õpilastel näitasid verest mõõdetud stressimarkerid stressi tõusu (kortisool, kortisoon, DHEA), siis Vaikuseminutite harjutusi kasutanud õpilastel stressi näitajad langesid. Samuti on programm tõhus üleväsimuse (asteenia) ennetamisel, mis on oluline depressiooni ja muude vaimse tervise probleemide ärahoidmiseks. Harjutuste kavakindlal kasutamisel vähenesid ka ärevuse sümptomid.
Käesolev uuring keskendus HLK programmi pikaajalisele mõjule õpetajate ja lasteaiaõpetajate seas…
…mõõtes muutusi vaimses heaolus, enesetõhususes, emotsioonide reguleerimises ja teadvelolekus.
Uuringus osales 1106 õpetajat ja lasteaiaõpetajat, kes vastasid küsimustikele nelja küsitluskorra vältel aastatel 2021–2024. Kokku koguti 1417 vastust.
Kasutati teaduslikult valideeritud mõõtevahendeid, sealhulgas:
- Enesekaastunde skaala (SCS) – mõõdab suhtumist iseendasse ja enesesõbralikkust.
- Emotsioonide regulatsiooni skaala (DERS) – hindab oskust juhtida ja reguleerida emotsioone.
- Õpetaja enesetõhususe skaala (TSES) – mõõdab õpetaja usku enda võimesse kaasata õpilasi ja rakendada tõhusaid õpetamismeetodeid.
- Tähelepanelikkuse ja kohalolu skaala (MAAS) – hindab teadveloleku ja hetkes kohal olemise võimet.
Tulemused ja järeldused
1. HLK programm avaldab positiivset mõju õpetajatele
HLK programmis osalejad näitasid märkimisväärselt paremaid tulemusi viies olulises valdkonnas võrreldes nendega, kes programmis ei osalenud:
- Vähem liigselt samastumist oma kogemustega (parem emotsionaalne distants, vähem üleelamistega kaasa minekut)
- Rohkem tähelepanelikkust ja kohalolu igapäevaelus (parem teadvelolek ja keskendumisvõime)
- Vähem raskusi eesmärgipärases tegutsemises (suutlikkus püsida ülesannete juures ja vältida segajaid)
- Parem impulsikontroll (vähem hetkeajendil tegutsemist, rohkem enesejuhtimist)
- Vähem raskusi emotsioonide aktsepteerimisel (parem oskus enda tundeid mõista ja nendega toime tulla)
Statistiliselt olulised erinevused ilmnesid võrreldes kontrollgrupiga, kus osalejad ei olnud HLK programmist osa saanud.
2. Suurim mõju ilmnes harjutusi regulaarselt kasutavatel õpetajatel
Regulaarselt harjutusi kasutavatel õpetajatel oli märgatavalt parem:
- Emotsioonide teadvustamine (oluline eneseteadlikkuse osa ja eeldus enesejuhtimiseks)
- Õpilaste kaasamise enesetõhusus (usk oma võimesse õpilasi kaasata)
- Õppemeetodite kasutamise enesetõhusus (kindlustunne erinevate õppemeetodite rakendamisel)
- Teadvelolek (oma kogemuse tasakaalukas teadvustamine, ilma võimendamata või ignoreerimata)
- Enesesõbralikkus (toetavam suhtumine iseendasse ja enesekriitika asemel konstruktiivne suhtumine oma puudustesse)
Seosed varasemate uuringutega ja rakendusvõimalused
Need tulemused on hästi kooskõlas TAI korraldatud IBS uuringu tulemustega, mille järgi õpetajate sotsiaal-emotsionaalne pädevus kasvas Vaikuseminutite kursuste järel. Mõlemas uuringus tõusis esile õpetajate eneseteadlikkuse ja enesejuhtimise kasv, eriti just emotsioonide teadvustamine ja reguleerimine.
Kui IBS uuring tõi esile õpetajate parema stressitaluvuse, siis HLK uuringus ilmnes kõrgem teadvelolek ja enesesõbralikkus. Kõrgema teadveloleku tasemega inimesed on oma eluga rohkem rahul ning kogevad vähem ärevust ja depressiooni (vt nt Brown & Ryan, 2003).
Samuti kinnitavad värsked analüüsitulemused, et Vaikuseminutite koolitustel õpitavad oskused toetavad positiivseid muutusi klassiruumis ja aitavad parandada klassiruumi keskkonda. Kui IBS uuring tõi esile suhete paranemise õpetaja ja laste vahel, siis antud analüüsi põhjal saab öelda, et regulaarse kasutamise korral kasvab õpetajate enesetõhusus õpilaste kaasamises ja õppemeetodite kasutamises.
Värskes analüüsis ilmnenud tulemused kinnitavad ka Tartu Ülikooli uuringu tulemusi, mille kohaselt oli õpetajatel Vaikuseminutite kursuste järel kõrgem enesetõhusus ja parem emotsioonidega toimetulek. Kui tookord oli tegemist enne-pärast võrdlusega, siis praegune andmestik kinnitab neid tulemusi võrdluses kontrollgrupiga.
****
Kas tahaksid osata tähelepanu ja meelerahu harjutustega toetada enda või oma laste keskendumist, rahunemisoskust, meelerahu? Praktilist tuge, harjutusi, kogemusi ja näpunäiteid saad Vaikuseminutite koolitustelt, mille kalender on SIIN.