VAIKUSEMINUTID – tähelepanu ja meelerahu harjutused kõigile

Lühikesed harjutused toovad laste ellu rohkem teadlikkust ja tasakaalu. Neid saab teha igaüks.

Äripäev: endaga toimetulek hariduse baasväärtuseks

Välistest stiimulitest pungil argiilm on ühes tähelepanuga röövinud lastelt midagi hapniku sarnast – oskuse juhtida oma emotsioone ja tähelepanu.

Pealesuruva infomüra ajastu kasvukeskkond võib olla suurepärane pinnas, et kasvada osavaks rööprähklejaks, kuid mitte üks teps ei maksa loota, et lapsed omandaksid selles alatist tähelepanu neelavas elu sigrimigris oskuse kontrollida ka oma meelt.

Õnneks on Eestis tänaseks väga palju ära tehtud, et neid hariduse lünki lapsevanemate, õpetajate ja koolijuhtidena edukalt täitma hakata. Meil ei ole vaja hakata leiutama jalgratast, vaid lihtsalt probleemi teadvustada ja ärgitada lapsi enda eeskujul ennast paremini juhtima. Teisisõnu – harjutada end iga päev endale meelepäraste harjutuste abil lõdvaks laskma ja olema hoolivam nii enda kui ka teiste suhtes.

Enesejuhtimisoskus saagu ühiskonnas normaalseks baasoskuseks

Haridussüsteemi värskendamise ja ajakohastamise on võtnud oma südameasjaks MTÜ Vaikuseminutid eestvejada Jannus Jaska, kes ütleb, et nende eesmärk on, et iseendaga hakkama saamine ja enesejuhtimine kuuluksid hariduse baasväärtuste juurde.

„Kui me veame lapsed koolisüsteemist läbi ilma, et oleksime õpetanud neile baasoskusi, nagu enesejuhtimine ja teadvelolek, siis oleme neid tegelikult alt vedanud,“ märgib ta, lisades, et Vaikuseminutid soovivad pakkuda mudelit, mis töötaks kogu haridussüsteemi ulatuses.

Kogu ettevõtmise laiem siht on veelgi mastaapsem: muuta enesejuhtimise oskused ühiskonnas normaalseks baasoskuseks. Ent hoogne algus on juba üritusele antud – mindfulness’il põhinevad Vaikuseminutite harjutused on juba jõudnud paljudesse Eestimaa koolidesse ja lasteaedadesse ning tagasiside nii õpetajatelt kui ka kasvandikelt on olnud üdini positiivne. See on tunnistuseks sellele, et Eesti ühiskond on uudseks arendamiseks haridussüsteemi parandamisel valmis.

Just koolijuht saab palju ära teha

MTÜ Vaikuseminutitega seotud riigikogu liige, arhitekt, linnaplaneerija ja 4 lapse ema Yoko Alender peab uute oskuste kooliellu integreerimisel suurimaks väljakutseks mahukaid õppekavasid ning õpetajate niigi tihedat ajagraafikut.

„Peale selle, et lapsed on stressis, töötavad ka õpetajad väga stressirohkes keskkonnas, mistõttu peab just koolijuht oskama veenda õpetajaid, et nad lisaks ainetundidele hakkaksid veel ennast koolitama. Ent tugev koolijuht oskab õpetajatele selgeks teha, et meelerahu harjutused aitavad tegelikult oma tööga paremini hakkama saada, sest õpetaja saab nende harjutustega ka enda stressitaset alla viia ja teiseks on lapsed rahulikumad,” räägib Alender.

Randvere kooli HEV klassiõpetaja Liina Selgis räägib oma kogemusest, kuidas vanema generatsiooni õpetajatel võtab tõepoolest veidi rohkem aega, et tähelepanu- ja meelerahuharjutused oma õpetamise arsenali lülitada. „Ikka kohtab arusaama, et mul ei ole aega ja see on lisatöö,“ lausub Selgis ja leiab samuti, et vastutus lasub just koolijuhil.

„HEV (hariduslike erivajadustgea – toim) laste puhul on need harjutused väga olulised, sest HEV laste seas on väga palju autismispektri ja aktiivsus-tähelepanuhäirega lapsi, kelle tähelepanu on väga keeruline juhtida,“ kommenteerib ta ja märgib, et regulaarne vaikuseminutite pidamine on muutnud klassi, kus alguses valitses tõeline kaos, palju rahulikumaks.

Selgis meenutab toredat seika õpetaja-elust, kuidas vanemad pärast rääkisid, et kui kodus läksid emotsioonid lõkkele, siis laps oli öelnud: „Hinga, ema, hinga!“

Kuna tähelepanu juhtimise harjutusi on mitmesuguseid – alustades hingamisest lõpetades oma keha tunnetamisega – leiab iga laps endale oma lemmiku. Kuid šokolaadiharjutus ei tohiks küll ühtegi last ükskõikseks jätta.

KOMMENTAAR: Klikkiv elulaad nõuab uusi oskusi

AVE EERO, psühholoog, teadvelolekupõhise omaksvõtmise ja
aktsepteerimise treeningu ja Vaikuseminutite koolitaja, NLP treener

Psühholoog William James täheldas juba saja aasta eest: „Tahtlikult uitava tähelepanu tagasitoomine, tehes seda järjest uuesti, on otsuste langetamise, iseloomu ja tahte aluseks … Haridus, mis seda valdkonda arendada suudaks, oleks just see ületamatu haridus.“

Tänapäeva kiiret infoküllast ja muutusterohket aega iseloomustab „klikkiv elulaad“ – keskendumiseks, süvenemiseks, läbitunnetamiseks aega napib, tähelepanu röövivate segajate hulk on tohutu ja nii „klikitakse“ ühest olukorrast teise. Seesama toimub ka koolis. Kui aga tähelepanu ei ole, siis õppimist ei toimu. Ajal, mil paljud õpetajad kurdavad õpilaste tähelepanuulatuse drastilise vähenemise üle, on igasuguse õppimise aluseks olev märkamis- ja keskendumisvõime arendamine ülioluline.

Tähelepanu teadlik suunamine ja keskendumine on aluseks igasugusele õppimisele ja seda saab treenida.

Miks meeletreeningu ja teadveloleku harjutused head on?

Nüüdisaegsete aju-uuringute valguses teame, et aju on neuroplastiline: korduv kogemus muudab aju, sihipärase harjutamisega saame tugevdada ajuvõrgustikke, mis vastutavad tähelepanu tahtliku suunamise, keskendumise ja teadveloleku eest. Me saame treenida oma aju samamoodi, nagu treenime lihaseid. Kasutegur kasvab koos sellega, kui palju ja arukalt harjutada.

Märkamise ja keskendumise harjutuste lisaväärtus koolis peitub selles, et nende kaudu saame õpilastes arendada uuriv-avastavat hoiakut (mis on vastandiks laialt levinud hinnangulisele – tulemuskesksele hoiakule). Avatud-uudishimulik hoiak aitab ülesannete lahendamisel ootustest, hinnangutest ja kiindumusest mingi kindla tulemuse suhtes vabaneda. Sa lihtsalt lahendad ülesannet nii hästi kui suudad ja paned tähele, mis selle lahendamise käigus toimub ning õpid toimuvast. Sa ei otsusta juba ette tulemuse üle ning sa pole ühegi tulemuse puhul pettunud. Oled suuteline märkama toimuvat palju selgemini ning oled uue õppimisele avatud.

Sellise hoiaku puhul võib iga ettetulev olukord osutuda elutarkuste kasvulavaks. Kõige tulemuslikumalt õpib inimene siis, kui kasutab avastamisraamistikku ja säilitab hea õppimisseisundi, olles ergas ja tähelepanelik.

Kuidas harjutusi õppetöösse integreerida?

Ajuvõrgustikke saab juhtida parimas suunas järjepidevalt harjutades. Kui õpetaja võtab oma ainetundides tähele-panu, keskendumist ja teadvelolekut tugevdavad harjutused kasutusele, saab ta aidata õpilastel neid omadusi kasvatada ning seeläbi tõhusamalt ka oma ainet õpetada. Harjutamiseks piisab paarist-kolmest minutist. Ideaalis võiks seda teha igas tunnis (näiteks tunni alguses või lõpus), sest põgusad harjutamise hetked ja korduvad väikesed tegevused tugevdavad jõudsasti õpilaste keskendumis- ja teadvelolekumusklit.

Kui altid on lapsed neid harjutusi omaks võtma?

Siin on määrava tähtsusega õpetaja eeskuju ja õpetatavate oskuste kehastamine. Kui õpetaja ise on teadveloleku harjutamise vilju maitsnud, siis on tal lihtsam anda õpilastele kätte vajalik suund, innustada neid aktiivselt kogemusi saama ning harjutada ja stimuleerida küsimuste kaudu. Nii nakatab õpetaja oma vaimustusega õpilasedki.

Millist kasu saab õpetaja teadveloleku harjutustest?

Erling Kagge ütleb oma raamatus „Vaikus müraajastul“: „Oleks hea, kui me inimestena suudaksime vältida kogu-aeg-sisse-lülitatud-olekut. Peatuda ja panna imeks, millega tegelikult tegeldakse.“ Meelt treenides saab õpetaja harjutada jalga tõstma gaasipedaalilt, minema üle käsitsijuhtimisele ning vajadusel pidurit vajutama. See annab kingitusena aega toimuvat mõtestada, välja uurida, mis tõeliselt teoksil on, tuua kainet mõtlemist kuumadesse tunnetesse, rahuneda ja keskenduda.

TASUB TEADA

Vaikuseminuteid on hea pidada:

enne tähtsat eksamit, etteastet või spordivõistlust pingete mahavõtmiseks ja saavutusvõime suurendamiseks;
koolitunni alguses või kodus, et täiel määral häälestuda ja keskenduda õppimisele vm tegevusele;
grupis parema suhtekliima loomiseks ja konfliktide ennetamiseks;
stressirohkete või konfliktsete olukordadega hoolivamalt toimetulekuks;
puhkeseisundisse minekuks, sh rahunemiseks, muremõtetest väljumiseks ja magama jäämiseks.

PANE TÄHELE

Vaikuseminutid võimaldavad

kasvatada lastes eneseusku läbi kogemuse, et nad saaksid teha tähendusrikkaid valikuid;
harjutada endas toimuvat kõrvalpilguga jälgima, et asendada tundesööste ja halbu käitumismustreid aina enam enesejuhtimisega;
harjutada tundekasvatust, nii et igaüks õpiks aru saama, miks ta käitub just nii, nagu ta käitub;
toetada hoolivust, füüsilise ja vaimse tervise eest hoolitsemist, iseseisvust, loovust ja sallivust.

MIS ON MIS

MTÜ Vaikuseminutid

Pakub kvaliteetseid koolitusi ja supervisiooni, et lapsevanem või õpetaja saaks alustada või edasi arendada enda oskusi tähelepanu ja meelerahu harjutuste kasutamiseks koos lastega.
Koolituste fookuses on praktilised teadmised ja oskused, mille omandamine aitab teha harjutusi mugavamalt ja paremate tulemustega. Palju tähelepanu pööratakse erinevate harjutuste läbi tegemisele ja praktikult-praktikule soovituste jagamisele.
Vaikuseminutite metoodika põhineb mindfulness’il ehk tähelepanu teadvustatud suunamisel nii sise- kui ka välismaailma objektidele, aktsepteerides kogetavat sellisena, nagu see on.
Alates 2015. a on MTÜ Vaikuseminutid koolitanud ligikaudu 1800 õpetajat nii koolis kui ka lasteaias, kokku umbes 400 Eesti haridusasutuses. Koolitajate andmete põhjal on juba ligi 35 000 Eesti last haridusasutuste kau-du tähelepanu ja meelerahu harjutustega kokku puutunud.
MTÜ Vaikuseminutid eestvedaja on disainer, protsessijuht ja koolitaja Jannus Jaska.

 

Artikkel ilmus Äripäeva lisalehes “Jälle kooli!”, 24.08.2018, autor Merit Pärnpuu

Oled huvitatud harjutuste kasutamisest ja soovid saada rohkem infot, kuidas Vaikuseminutite tehnikaid rakendada?

Vaata infot harjutuste väljaõppe kohta – kõigile avatud koolitusgrupid mitmetes linnades!


Information

This entry was posted on 13. september 2018 by .

Navigation

E-mail: info@vaikuseminutid.ee Otsi Facebookist: Vaikuseminutid
MTÜ Vaikuseminutid Registrikood 80379284 Maj.tegevusteade 143877 EE587700771001488361
MAA
Heateo-SA_logo