Anded, küllus ja loovus on siinsamas, mitte kusagil kaugel-kõrgel. Oma parimate omaduste enda seest ülesleidmisel, rakendamisel ja töökalt õnnelik olemisel on lihtsad alused: loov elamisjulgus, raamidest väljas mõtlemine ja tegutsemine ning toetav paariline, kellega koos samas suunas vaadata.
Naine, kes jagab aega
“Minu lapsepõlve taak oli püüd teistele meeldida ja muljet avaldada,” sõnab Vaikuseminutite algataja Nelli Jung.
“Olin kõigi ootuste ja võimaluste keskel ennast ära kaotanud. Edumaania koos infotulva, nutireaalia ja lakkamatu müraga ajab noorima-hapraima põlvkonna segadusse.” Sellest tõdemusest vaikuseminutite vajaduse tajumine ja algatus Vaikuseminutid – üha mastaapsem laste ning samas ka vanemate ja õpetajate iseendani juhataja – sündiski.
“Kõik algas kümme aastat tagasi koos mu esimese lapse sünniga. Seni olin püüdnud igati teiste ootustele vastata ja end tõestada, kuid esimese lapse tulekuga oli kogu mu senine tublidus pea peal. Mis saab koolist, millised on edasised suhted kõige ja kõigiga ning kui mu senised suhtumised enam ei kehti, millised on siis kehtivad suhtumised?” meenutab Nelli. “Vastab tõele, et laps on ema suurim õpetaja. Peagi on sündimas mu neljas laps ja ootan põnevusega, millise pöörde tema mu ellu toob.”
Nelli nendib, et lapsepõlves sai alguse ta enese mitte kuhugi kuulumine. Vanemad otsustasid kolida Tallinnast Saaremaale ja asuda rahulikumat elu elama, ent tema ei osanud “pärismaalastega” üht keelt leida ja tundis end võõrkehana.
“Ülikoolis otsustasin õppida filosoofiat, sest see tundus väärikas, uhke ja põnev. Aga see polnud veel piisavalt vinge, enda tõestamiseks õppisin kõrvale ka matemaatikat ja sidusin need magistritöös kokku,” naerab Nelli, kes sattus üsna varakult eetikakeskuse professori Margit Sutropi tiiva alla.
“Tänu sellele sain osaleda vägevas hariduspöördes: aitasin liikuda aegunud tuupimiskooli juurest selle poole, et toetada laste arengut mitmekülgselt. Näiteks lõin kaasa riikliku haridusstrateegia sõnastamises. Selle järgi ei ole õpetaja peamine roll mitte enam faktiteadmiste edastamine, vaid hoopis ennast juhtiva õppija kujundamine. Ja ma nägin kohe praktilise toe vajadust – mida enesejuhtimine täpselt tähendab ja milliseid vahendeid õpetaja siin kasutada saab? Kui laps ei suuda keskenduda või oma emotsioonide ja stressiga toime tulla, siis mida saab õpetaja enesejuhtimise heaks teha?
Õpetades Vaikuseminutite harjutusi nii koolide kui ka lasteaedade õpetajatele, on selge, et nad pole selleks õpetajaks saanud, et olla vangivalvurid. Nad tahavad anda parima ning kasutavad meie koolitusi, nõuandeid ja harjutusi väga avatud hingega. Vaikuseminutite rahvani viimine on tähendanud kolme aastat jõulist tööd. Tänu sellele leitakse meid nüüd juba ise üles ja saame toetada ka lapsevanemaid.”
Suur tõuge oli konkursi Laste Rõõm võitmine. “Mis seal salata, võitle-või-põgene valikute korral on mulle ahvatlev pigem põgenemine. Eriti kui veel täpselt ei tea, mida teen – aga meie varasem, siis veel üsna väike tiim ei andnud põgenemiseks võimalust. Järgnes viis kuud intensiivkoolitust, kus psühholoogid-pedagoogid-ühiskonnateadlased olid teejuhtideks, ja nüüdseks on meie MTÜs juba 16 koolitajat.”
Vaikuseminutite olemus on tähelepanu ja meelerahu harjutamine. Kursused ja käsiraamat pakuvad tuge nii laste kui ka õpetajate enese kohalolu ja meelerahu kasvatamiseks – tähelepanu- ja meelerahutehnikad aitavad väljuda oravarattast ja suunavad keskenduma.
Need mõni minut kestvad harjutused sobivad nii nelja-aastastele, teismelistele kui ka täiskasvanutele, et välja tulla hajevil mõtetest, segavatest emotsioonidest või pinges olekust.
Areneb oskus paremini keskenduda ja ennast juhtida. Koolituse on läbinud varsti 2000 õpetajat. Selle töö taga seisab mitmekesine meeskond ehk rühm õpetajaid, lapsevanemaid ja eri taustaga eksperte, kes tajuvad Eesti laste teravat vajadust keskendumise ja enesejuhtimise oskuste järele.
Nelli abikaasa Kristjan töötab organisatsioonis, mis tegeleb looduslike protsesside taastamisega piirkondades, kus need kadunud on. Nelli teab tänu mehe ametile kinnitada, et võrreldes paljude teiste maadega on Eesti pärislooduse säilimise mõttes lausa muinasjutuline – veel. Mitmel pool mujal on looduslik mitmekesisus aga vaja taasluua.
“Meil endal on loomisel kodu. Nüüd ongi aeg panustada rohkem perele ja kodule,” naeratab naine, kellega kohtume pärast tihedat pühapäevast tööpäeva. “Käisin õppimas, kuidas inimestele rohkem väärtust pakkuda ja seda lugude rääkimise kaudu toetada. Lugusid vajavad nii väikelapsed kui koolinoored, nii filmivaatajad kui netis surfajad.
Miks me näiteks lapsi neelanud nutimaailma vastu ei saa võidelda? Ka seal jutustatakse tohutus koguses lugusid – kiirete vaheldumistega, otsekohe lülitumise võimalustega… Jah, nutimaailma illusoorsesse mulli sulgumine jätab lapsed tegelikus elus abituks – aga samas saame meie oma asja ajades seda kanalit ka ära kasutada – olemas on Vaikuseminutite äpp nutiseadmetele. See on avatud ja tasuta kõigile, kes tahavad endale lühikese audioharjutusega kiiret kosutust pakkuda (http://vaikuseminutid.ee/nutiapp/).
Laste elu on varasemaga võrreldes aina kiirem ja võimalusterikkam, ühtlasi on see pingelisem ja koormavam. Oskus märgata oma tundeid, mõtteid ja enesetunnet aitab sellega paremini toime tulla, mõista nii ennast kui ka teisi. Nii on palju lihtsam olla hooliv iseenda ja teiste vastu.”
Nelli rõhutab, et inforohkus ja paljud laste igapäevased harjumused, kas või teleri ja nutiseadme vahel plõksimine, soodustavad tähelepanu automaatset hüplemist – sageli on lastel raske lühikestki aega ühe tegevuse juures püsida. Vajalikke oskusi on võimalik arendada harjutustega, mis õpetavad tähelepanu sihipäraselt suunama ja elus ette tulevate pingetega paremini toime tulema. Seda nii praegu, käesolevas hetkes, kui ka tulevases elus.
“Ülioluline on vanemate eeskuju. Mis ütlejad me oleme, et laps peab telefonist välja tulema, kui meist endast paistavad arvuti tagant ja teleri eest enamasti ainult vilksuvad silmad… Mina olen oma lastelt õppinud eeskuju väge. Kui ma õhtuti oma isiklikke vaikuseminuteid veedan – pärast lugude vestmist lastega –, teevad nemad sama. Nad teavad juba, et oma tähelepanu tahtlikult suunates avaneb palju kasulikke võimalusi. Näiteks saab ärevusest või rahutusest vabaneda ja kergemini uinuda. Sestap paluvad nemadki vaikuseminuteid.
Teisteski kodudes – ning lasteaedades ja koolides – on õigupoolest lihtne leida ühiseid vaikides veedetud minuteid, et koondada hajevil tähelepanu ning leida rahu ja kosutust…”
Oled huvitatud harjutuste kasutamisest ja soovid saada rohkem infot, kuidas Vaikuseminutite tehnikaid rakendada?
Vaata infot harjutuste väljaõppe kohta – kõigile avatud koolitusgrupid mitmetes linnades!
Autor: Kati S. V. Murutar