Olete ehk juhtunud nägema naljapiltide seeriat, mis kujutab valusat tõde: augustis innukas ja triksis-traksis õpetaja on järgmiste kuude piltidel aina väsinum ning detsembris juba täiesti lössis ja hullumas. Sarnast pilti näeme sageli laste puhul: stress ja kurnatus kasvavad sügisperioodil (ja eks kevadel samuti!), keskendumisvõime aga kipub vastavalt kahanema. See võib näida paratamatu, kuid Tartu Ülikooli uuring näitas, et saab ka teisiti.
Tegemist oli laiaulatusliku ja põhjaliku uuringuga, mille viisid läbi Tartu Ülikooli uurimisgrupi liikmed Kristel Põder, Kenn Konstabel ja Teri Talpsep. Uuringus osales üle 700 õpilase ja 300 õpetaja 12 koolist üle Eesti. Uuring on valimi poolest maailmas üks suuremaid teadveloleku kooliprogrammide uuringuid. Kõrget taset näitab ka juhuvaliku kasutamine: umbes pooled lastest osalesid septembrist novembrini „Vaikuseminutite“ noortekursusel, teine osa oli juhuvalimi alusel kontrollgrupis.
Uuringu oluline tugevus oli objektiivne mõõtevahend: vereproovidest stressitaseme määramine, mille osas tehti koostööd Uppsala ülikooli analüütilise ja neurokeemia professori Jonas Berquistiga. Kortisooli jt steroidhormoonide tase veres andis täpse füsioloogilise info õpilaste stressitaseme kohta.
„Stressimarkerite põhjal saame öelda, et füsioloogilisel tasandil stress vähenes. Tulemus on väga oluline, sest see on objektiivne ega sõltu inimese enda hinnangust, arvamusest, kuidas ta suhestub teemaga jms,“ selgitas uuringut juhtinud Kristel Põder.
Vereproovide analüüsimisel selgus, et kui kontrollgrupis stressitase hüppeliselt tõusis, nagu sügisperioodil tavaline, siis „Vaikuseminutite“ grupis seda ei juhtunud. Osa füsioloogilise stressi näitajaid oli isegi langenud.
„Stress mõjutab nii õppimisvõimet, heaolu kui ka suhteid olulisel määral. Füsioloogilisel stressitasemel on mõju isegi immuunsüsteemile ja tervisele, nii et see tulemus on mitmes plaanis oluline,“ tõdeb psühholoog ja MTÜ Vaikuseminutid juhatuse liige Helena Väljaste.
Teadveloleku mõju vaimsele tervisele
Uuringust selgus veel oluline tulemus seoses õpilaste kurnatusega. „Vaikuseminutite“ programmis osalenud õpilastel ei tõusnud kurnatuse tase septembrist novembrini, kuid kontrollgrupil kasvas kurnatus märkimisväärselt.
Kurnatuse kasvu üks aspekte oli ka kontrollgrupi õpilaste raporteeritud keskendumisvõime vähenemine, mida „Vaikuseminutite“ grupis ei ilmnenud. Kahe grupi kurnatuse tase erines oluliselt isegi kolm kuud hiljem, kui uuringu raames tehtud programm oli ammu lõppenud.
Kurnatus on sageli seotud läbipõlemise jt vaimse tervise häiretega, psühhiaatrite sõnul ka depressiooniga. Seega panustab „Vaikuseminutite“ programm vaimse tervise probleemide ennetusse.
„Ennetamine on alati mõttekam ja tõhusam kui probleemidega tagantjärele tegelemine,“ rõhutab MTÜ Vaikuseminutid juhatuse liige Rainer Melts. „Mõttekas on kasvatada lastes oskust hoolitseda enda vaimse heaolu eest ning paremini keskenduda ‒ nii saab vältida palju kannatusi ja õpiraskusi.“
Otseselt vaimse tervise probleemide vähenemist näitas tulemus, mis ilmnes „Vaikuseminutite“ harjutusi kavakindlalt teinud koolides: lastel vähenesid ärevuse ja paanikahoogude sümptomid.
Vaikuseminutite noortekursuse raames tehti ainetundides keskendumisharjutusi: iga koolipäeva jooksul kolm korda. Üks harjutus kestis 3‒5 minutit ning kokku tehti harjutusi keskmiselt 11 minutit koolipäevas. Tavaliselt tehti harjutusi tunni alguses, et paremini õppimisele häälestuda, siis mindi tavapärase tunniga edasi.
Harjutuste tegemine tähendas pausi ja infomürast väljumist, võimaldades ajul puhata ja end n-ö maha laadida. Samas õppisid noored harjutuste kaudu oma tähelepanu juhtima ja hajevil mõtetega toime tulema, nii et neil oli lihtsam keskenduda.
Ka kontrollgrupi õpilased said oma vaimsele heaolule tuge: nendel võimaldati igal koolipäeval sama palju aega puhkamiseks (ilma nutivahenditeta). Hoolimata lisandunud puhkeajast tõusid kurnatus ja stress kontrollgrupis tavapäraselt, ent „Vaikuseminutite“ harjutuste tegemise puhul mitte. Üks võimalik selgitus on, et keskendumisharjutused pakuvad võimaluse efektiivsemalt puhata.
Lisaks harjutustele sisaldas noortekursus iganädalasi arutelutunde, kus noored said endas toimuvat paremini tundma õppida (aju, emotsioonid, mõtted, stress, suhted, teadlikud valikud) ning seostada neid enda aktuaalsete teemade ja probleemidega. Kontrollgrupiga tehti arutelutunde sarnastel teemadel, kuid mitte teadveloleku metoodika abil.
Vaikuseminutite noortekursuse koostaja Lii Kaudne selgitab, et nii arutelutundide kui harjutuste abil kujundatakse õpilastes oskust enda tähelepanu teadlikult juhtida, oma emotsioone ja mõtteid teadvustada ning juhtida. Need oskused võimaldavad nii paremini õppida kui ka suhetes toime tulla ning enda vaimset tervist hoida.
Mõju õpetajatele
Uuringusse kaasatud õpetajad õppisid teadveloleku meetodit tundma „Vaikuseminutite“ lühiharjutuste kursusel ja teadliku õpetaja kursusel. Enne kursusi ja pärast lõppu vastasid nad küsimustikule, mille abil hinnati osalemise mõju.
Erinevalt õpilastest ei olnud õpetajate puhul rõhk niivõrd iga päeva kindla arvu harjutuste tegemisel ‒ pigem õppisid nad meetodikat tegevustesse integreerima, enda ja õpilaste heaolu eest hoolitsema ning muidugi ka õpitut noortega rakendama.
Õpetajate hinnangul esines neil pärast koolitusi vähem hajameelsust ja tähelepanematusest tekkivaid hooletusvigu. Koolituste järel oli kasvanud ka õpetajate enesetõhusus ehk usk enda hakkamasaamisse tööalaste ülesannetega.
Õpetajate enda silmis oli väga oluline tulemus koolituste järel paranenud suutlikkus tulla hästi toime oma emotsioonidega, ja seda ka keerulistes olukordades. See ilmnes nii valideeritud küsimustikust kui ka suulisest tagasisidest, kus õpetajad selle eest tänu väljendasid.
Kui rääkida õpetajate heaolust, siis ilmselt kõige tähtsam tulemus ilmnes küsimustiku enesesõbralikkuse skaalal: pärast „Vaikuseminutite“ koolitusi olid õpetajad vähem enesekriitilised ja suhtusid endasse mõistvamalt, osates võtta konstruktiivsema hoiaku ka oma puuduste ja eksimuste suhtes.
Psühholoog Helena Väljaste selgitab: „Enesesõbralikkus tähendab, et oleme enda suhtes sama mõistvad ja toetavad kui enda sõprade suhtes. Praeguseks on selles vallas tehtud üle tuhande teadusuurimuse ning tulemused näitavad, et enesesõbralikel inimestel on vähem depressiooni, ärevust, stressi, perfektsionismi ja häbi. Samas on nad õnnelikumad, optimistlikumad, rõõmsamad, eluga rohkem rahul ja neil on parem tervis.“
Uuringust võrsunud õppetunnid
Üks oluline õppetund puudutas õpetajate väljaõppe ülesehitust. Uuringus osalenud koolides alustasid õpetajad lühiharjutuste kursusega, et asuda mitmekesise harjutuste komplekti abil ainetundides õpilasi toetama.
Alles seejärel võeti teadliku õpetaja kursusel uurimise alla, kuidas teadveloleku abil iseenda emotsionaalset tasakaalu toetada ja stressi vähendada. Ent õpetajate sõnul andis just metoodika kasutamine enese heaks vajaliku motivatsiooni ja kindluse, et see tõesti toimib.
Lisaks ilmnes olulise tegurina, et tulemused olid paremad ja püsivamad koolides, kus juhtkond oli teemaga kaasas, toetades ja väärtustades vaimse heaolu suurendamiseks mõeldud tegevusi. Samuti vajaksid õpetajad peale kursuste lõppu jätkutuge, et mõju hoida ja laiendada.
Neid ja teisi uuringust välja kasvanud praktilisi lahendusi kasutatakse nüüd „Vaikuseminutite“ tõenduspõhises programmis „Heaolu loov kool ja lasteaed“, mille siht on vähendada stressi ja kurnatuse taset koolikultuuris (lasteaia elus) ning seeläbi toetada õppimist, positiivseid suhteid ja toimivat koostööd.
„Vaikuseminutite“ programm toetab kõigi osapoolte vaimset heaolu süsteemselt ja pika aja vältel ‒ see tähendab nii vajalike oskuste õpet kui nende oskuste rakendumise tuge ‒ ning vundamendiks on õpetajate heaolu. Sel õppeaastal liitusid programmiga seitse haridusasutust üle Eesti: Tallinna Reaalkool, Gustav Adolfi gümnaasium, Tallinna Tehnikagümnaasium, Tallinna Humanitaargümnaasium, Rakke kool ning Põlva lasteaiad Lepatriinu ja Pihlapuu.
Artikkel ilmus 07.02.2022 Õpetajate Lehes.
Hetkel käimas olevate eraisikutele mõeldud kursustega saab tutvuda SIIN, kõiki Vaikuseminutite kursusi on võimalik tellida ka asutusse sisekursusena. Kui soovid küsida pakkumist või nõu, pöördu julgesti info [ätt] vaikuseminutid.ee või 515 5850.
Päises olev foto: Olia Danilevich