Psühholoog Helena Väljaste, üks teadveloleku koolitajatest Vaikuseminutite meeskonnas, soovitab enesekaastunnet kasutada nendel hetkedel, mil Sul on raske. Heal meelel vahendab ta valdkonna juhtiva teadlase Kristin Neffi käsitlust ning jagab enda taipamisi.
Enesekaastunne tähendab, et ollakse enda vastu lahke, mitte enesekriitiline, nähakse oma eksimusi ja vigu lihtsalt osana inimkogemusest, mitte mingi isikliku läbikukkumisena; ning oma puudusi ainult täheldatakse, mitte ei heietata nende kallal. Päris vajalikud oskused, eks?
Kristin Neff´i uurimistöö on toonud välja enesekaastunde komponendid. Neid on kolm:
1) Teadvelolek – see on aktsepteeriv teadlikkus käesolevast hetkest. Vajame teadvelolekut, et teadvustada selgelt hetki, mil kannatame.
2) Jagatud inimlikkus – tunnistamine, et kannatused on elu osa ning et need kuuluvad inimkogemuse juurde. Vajame jagatud inimlikkuse teadvustamist, et tunnistada kõigile omast inimloomust ning kogeda ühtekuuluvustunnet – me pole oma kannatustes üksi.
3) Enesesõbralikkus – see on enese kohtlemine oma parima sõbrana. Vajame enesesõbralikkust, et olla enda vastu lahke ka siis, kui meil on valus.
Seega, mil iganes märkad, et Sul on raske, saad Sa teha järgmist:
♦ Teadvusta – see on valus hetk. See ongi kannatus. Ma kannatan.
♦ Tunnista – kannatused kuuluvad inimkogemuse juurde ja ma pole selles üksi.
♦ Ole enda vastu lahke – võid seejuures endale midagi head soovida, end hoolivalt puudutada, oma vajadusi märgata ning astuda samme nende rahuldamiseks.
Kui soovid enesesõbralikkust sügavamalt tundma õppida, siis oled oodatud teadveloleku ja enesesõbralikkuse retriidile (09.-11.august 2024), et seda kogeda ja praktiseerida.
Neid samme võimaldab harjutada ja kasutada ka allolev audioharjutus “Enesekaastunde paus”.
Analoogse ingliskeelse harjutuse Kristin Neffi enda juhendamisel leiad siit: https://soundcloud.com/user-
Kas enesesõbralikkus on enesekeskne ja egoistlik?
Põhimõtteliselt annab vastus küsimusele: “Kuidas kohtleksin ma praegu oma parimat sõpra?” vihje selle kohta, mida tähendab sõbralik ja kaastundlik suhtumine iseendasse.
“Armasta oma ligimest nagu iseennast” – see ju vana tõde! Ometigi on uuritud ja leitud, et 80% inimestest on teiste vastu lahkemad kui enda vastu. See tundub mulle ebaloogiline. Miks tõmmata joon iseenda ja teiste vahele (jätta ennast lahkuse ringist välja)? Kas saab pakkuda teistele midagi enamat kui seda, mida oskan pakkuda iseendale?
Oma kogemusele tuginedes tean, et kui armastan iseennast, siis armastan ka teisi. Olles enda vastu sõbralik ja kaastundlik, olen seda ka teiste osas. Ning vastupidi – kui olen parasjagu endaga pahuksis, siis näen “vaenlast” ka väljas. Seega: “Armasta iseennast. Ja armasta oma ligimest nagu iseennast.”
Selle teemaga lähemalt tutvumiseks kutsun Sind kuulama enesesõbralikkuse meistriklassi salvestust, mis on kõigi hüvanguks avalikult kättesaadav.
Loodan, et enesekaastundest ja -sõbralikkusest saab Sulle hea toetav abiline mitmesugustel rasketel hetkedel.
Helena Väljaste
Enesekaastunde oluline komponent on teadvelolek. Selle tundmaõppimiseks ja kasvatamiseks on Helena Väljaste loonud 8-nädalase Teadveloleku kursuse, mis toob kaasa olulise muutuse osalejate kohalolus ja meelerahus. Allolevas videos räägib Helena, mis teda selle kursuse juures eriliselt inspireerib.