Oleme siia koondanud uuringus osalevate koolide õpetajate poolt sageli esitatud küsimusi. Vajutades küsimusele, saadki lugeda vastust. Suur aitäh Sulle huvi eest ja kui sa siit vastust ei leidnud, siis oled soojalt oodatud juurde küsima!

ÜLDKÜSIMUSED

[accordion clicktoclose=”true”][accordion-item title=”Miks just meie kool uuringukooliks valiti ja kes veel osalevad?”]

Otsiti koole üle Eesti, kus nii juhtkond kui õpetajad oleks motiveeritud stressitaseme vähendamiseks ja laste keskendumisvõime parandamiseks midagi praktiliselt ära tegema. See on tegelikult suur pööre, mitte iga kool pole selliseks uuenduslikuks vaateks valmis. Läbirääkimiste ja meetodi tutvustamise käigus selgus, kus on piisavalt hakkajaid huvilisi, et ühiselt teha midagi praktilist stressi ja keskendumisraskuste vähendamiseks.

Osalemas on 12 edumeelset kooli üle Eesti: Audentese Erakool, Kose Gümnaasium, Laulasmaa Kool, Loo Keskkool, Paide Gümnaasium, Põlva Kool, Ruila Põhikool, Rõuge Põhikool, Tabasalu Ühisgümnaasium, Tallinna Järveotsa Gümnaasium, Tartu Karlova Kool ning Ääsmäe Põhikool.

Mõju-uuringus osalevates klassides on üle 1000 lapse, so 52 klassi, millest 25 klassi osalevad juhuvalimi alusel katseklassina ning 27 kontrollklassina.

[/accordion-item][accordion-item title=”Kuidas seostuvad Vaikuseminutite noorteprogrammi tegevused riikliku õppekavaga?”]

Riiklikus õppekavas on sätestatud, et iga põhikooli lõpetaja „juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest“. Vaikuseminutite noorteprogramm panustab oluliselt noorte võimekusse oma käitumist juhtida, sest see eeldab head toimetulekut emotsioonidega ja oskust oma käitumisviisi teadlikult valida (sh võtta endale vajadusel paus tasakaalustumiseks).

Emotsionaalse arengu tähtsust toonitavad ka Põhikooli ja Gümnaasiumi riiklikud õppekavad alusväärtuste peatükkides: “Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.” Pädevuste tasandil on Vaikuseminutitega kõige selgemalt seotud enesemääratluspädevus, mis sisaldab oskust “lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme“. See pädevus on väga oluline lisanõue väitele, et “põhikool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist” – õpilased peavad ka ise saama enda vaimse tervise hoidmises pädevaks.

Enesemääratluspädevus on üks üldpädevusi, mida kujundatakse kõigi õppeainete kaudu. Ka mitmed teised üldpädevused on enesejuhtimisega tihedalt seotud. Näiteks ettevõtlikkuspädevuse mudel toob ühena ettevõtlikkuse neljast sambast esile just enesejuhtimise (vt siit).

Vaikuseminutite harjutused ja noorteprogramm on praktiline vahend ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks.

[/accordion-item][accordion-item title=”Miks tehakse seda õppeprogrammi just 8.-9. klassile?”]

Põhikooli lõpuosas on paljud noored arvestatava surve all (kooli lõpetamine, jätkuva haridustee valikud), samas pole selles vanuseastmes eriti toetavaid programme. Ealistest iseärasustest tulenevalt võivad teismelised ka kogeda varasemast enam protesti ja seista silmitsi erinevate stressiallikatega (sh suhete teemad, mis võivad nõuda palju tähelepanu). Selles eas oodatakse noortelt juba üsna palju iseseisvust ning endaga hakkama saamist, oskused elus ettetulevate raskuste ja pingetega toimetulekuks on neil aga sageli veel kesised. Soov olla iseteadlik ja iseseisev on aga tugev ning omades häid tehnikaid ja toimetulekustrateegiaid saavad nad enda õpivõime ja vaimse heaolu jaoks palju ära teha.

Lisaks annab olulist konteksti riiklik statistika, mille kohaselt on 15-19aastaste esmahaigestumused psüühikahäiretesse viimastel aastatel oluliselt kasvanud (vt ERR-i artikkel). Näiteks meeleoluhäirete esmajuhtumite esinemissagedus on kasvanud lausa kolmandiku, levinud on ka stressi ja ärevusega seotud häired, paraku ka depressioon. Noorteprogrammiga soovime panustada selliste probleemide ennetusse ja leevendamisse, aidates noortel kasvatada oskusi, kuidas emotsioonide, stressi ja ärevusega paremini toime tulla.

[/accordion-item][accordion-item title=”Kas koolis on võimalik Vaikuseminutite noorteprogrammi tulevikus ka teistes klassides läbi viia?”]

Jah, uuringus osalenud koolidele jääb õigus noorteprogrammi hiljem rakendada nii kontrollklassides (alates 2019 a aprilli lõpust) kui ka teistes sobiva vanuseastme klassides. Programmi läbiviimiseks on kindlasti vajalik vastav väljaõpe, lisaks baaskoolitusele ja Teadliku õpetaja kursusele ka 8-nädalane teadveloleku kursus ja noorteprogrammi koolitus (või noorteprogrammi läbimine koos noortega enda koolis). Enamustes uuringuga seotud koolides on olemas õpetaja/tugispetsialist, kes on tunde 2018 a sügisel läbiviimas ja tema saabki oma koolis ka edaspidi sama programmi läbi viia. Kui kooli valikul on arutelutundide läbiviija praegu VM meeskonnast, siis on pädevuse kooli jäämiseks vaja väljaõppega eraldi tegeleda (sh on huvitatud inimesel hea võimalus nüüd arutelutundides osaleda ja ise see kogemus saada).

[/accordion-item][accordion-item title=”Kas programmis osalemine on õpetajale kohustuslik?”]

Ei, meie soov on sundimisest ja survestamisest hoiduda, see pole ka meie huvides (vastumeelne tegemine ei anna tavaliselt häid tulemusi). Küll aga soovime, et kõhklevad või skeptilised õpetajad osaleksid võimalusel siiski väljaõppes, sest selle teema ja praktiliste võimalustega kohanemine võib lihtsalt võtta natuke aega ning varane otsus võib olla ennatlik. On õpetajaid, kes alguses väidavad kindlalt “see ei ole minu jaoks”, kuid avastavad alles mitme kuu pärast (nii teiste kui isiklike kogemuste kaudu), et lühikeste harjutustega saab oluliselt stressi ja hajevilolekut vähendada. Nii nagu õpilastele tasub anda aega harjumiseks, nii ka iseendale.

[/accordion-item][accordion-item title=”Kui suur on programmis osalevate õpetajate koormus?”]

Seda saab reguleerida vastavalt õpetaja valmisolekule, kuid kokku tehakse katseklassides 3 lühikest harjutust igas koolipäevas. Konkreetse aineõpetaja koormus sõltub ka sellest, kui palju tal üldse katseklassidega tunde on. Lisaks ei pruugi sellest mõelda kui koormusest, sest õpilastega harjutuse tegemine annab endalegi hingetõmbepausi. Ja kui mõneminutilise harjutuse järel on kõigil natuke parem töövõime, siis võidavad kõik. Arutelutundide läbiviimise koormus on 1 koolitund nädalas ühe osaleva klassi kohta ning see koormus on jagatud vastavalt kooli/õpetajate soovile (nt 2 õpetaja vahel või käib tunde läbiviimas Vaikuseminutite poolne juhendaja).

[/accordion-item][accordion-item title=”Mis saab, kui koolis pole piisavalt aineõpetajaid, kes tahaks programmis osaleda?”]

Kui osadel koolipäevadel ei ole motiveeritud õpetajatajaid piisavalt 3 harjutuse tegemiseks, siis uurime ja kaalume muid korralduslikke variante – kindlasti ei soovi me õpetajaid liigselt survestada. Siin on mitmeid võimalikke lahendusi. Osades koolides on tugispetsialistidel soovi ja võimalust käia vajalikel päevadel vajaliku klassiga harjutust ainetunni alguses läbiviimas. Osadel õpetajatel on jälle motivatsiooni teha lühikest harjutust nii tunni alguses kui lõpus (siis ei peagi igale päevale jaguma 3 õpetajat). Samuti on võimalik kasutada audioharjutusi, mis võimaldab tunni alguses keskendatust luua ka neil õpetajatel, kes pole koolitusel osalenud. Usume, et leiame igal konkreetsel juhul hea lahenduse, mis ei koorma kedagi liiast.

[/accordion-item][/accordion]

KATSE- JA KONTROLLKLASSID

[accordion clicktoclose=”true”][accordion-item title=”Kuidas otsustati, millistes klassides hakatakse Vaikuseminutite programmi läbi viima (millised klassid saavad katseklassideks ja millised kontrollklassideks)?”]

Osalevate klasside jagunemine katse ja kontrollklassideks selgus juhusliku valiku teel, see on kõrgetasemelise uuringu nõue. Antud juhul ei ole kontrollklassid passiivsed, vaid nendes klassides tegeletakse samuti enesejuhtimise teemadega samas mahus (aga mitte Vaikuseminutite harjutusi ja teadveloleku strateegiaid kasutades). Tänu sellele võib julgelt väita, et ka kontrollklasside programm panustab nii vaimse tervise edendusse kui emotsioonide regulatsiooni teemasse (puhkepausid ja arutelutunnid), andes lisaks sisendi ka eesti keele lõpueksamiks valmistumisesse (Eesti teemalised lood).

[/accordion-item][accordion-item title=”Mille poolest erinevad katseklassid ja kontrollklassid?”]

Nii katse- kui kontrollklassi õpilased läbivad 10-nädalase programmi, mille arutelutundides käsitletakse erinevaid enesejuhtimisega seotud elulisi teemasid (nt tähelepanu ja keskendumine, emotsioonide regulatsioon, takistavad mõttemustrid, konfliktid, heatahtlikkus jne). Katseklassides on nende teemade käsitlemine seotud Vaikuseminutite harjutustega, kontrollklassdeis kasutatakse teisi meetodeid (vastava juhendi alusel). Mõlemas grupis tehakse seda õpilasi kaasaval moel, ergutades neid seostama teemasid oma elu kitsaskohtadega ja nägema võimalusi muutusteks.

Teiseks tagatakse mõlema grupi puhul õpilastele suurem puhkepauside arv pingelises koolipäevas (katseklassides lühikesed VM harjutused, kontrollklassides mõneminutiline puhkeaeg). Kontrollklassid saavad lisaks puhkepausidele kuulda ka põnevaid ja harivaid lugusid Eestist, mis avardavad nende silmaringi ja kultuuripädevust. Nii katse- kui kontrollklasside õppeprogramm toetab otseselt õpilaste emotsionaalset ja sotsiaalset võimekust ning vaimse tervise edendamist (aidates seega täita põhikooli riiklikku õppekava)

[/accordion-item][accordion-item title=”Kas kontroll- ja katseklassi tegevused on samal ajal?”]

Tegevused ei toimu reeglina täpselt samal ajal, vaid on jaotatud võrdselt päevade lõikes (puhkepausid) ja nädalate lõikes (arutelutunnid). See tähendab, et katse- ja kontrollklassid saavad iga päev võrdse ajavahemiku ulatuses puhkepause – katseklassides Vaikuseminutite miniharjutus ja kontrollklassides vaikne puhkeaeg – ja vastavalt kas 1 põhiharjutuse või 1 Eesti teemalise loo. Samuti on mõlemas grupis igal nädalal üks arutelutund, kuid see ei pruugi olla samal kellaajal või samal päeval.

[/accordion-item][/accordion]

KATSEKLASSID

[accordion clicktoclose=”true”][accordion-item title=”Millal sobib ainetunnis Vaikuseminutite harjutust teha?”]

Enamasti tehakse harjutusi tunni alguses kohalolu loomiseks ja häälestumiseks, et õppetöö kulgeks kergemalt. Samas sobivad need hästi ka tunni keskpaika, kui õpilaste tähelepanu hakkab hajuma või on vaja nad uuele tegevusele ümber häälestada. Kui on teada, et tulemas on kontrolltöö, ärevust tekitav vastamine või mõni muu raskem ülesanne, siis on hea harjutus planeerida vahetult selle ette, et aidata õpilastel rahuneda ja keskenduda. On ka õpetajaid, kes teevad harjutusi tunni lõpetuseks, et õpilased saaks hea tundega vahetundi minna.

[/accordion-item][accordion-item title=”Mis juhtub, kui õpetajal jääb kokkulepitud harjutus tegemata?”]

Sel sügisel 12 koolis harjutuste programmi läbiviimine on sellepoolest eriline, et väga paljude inimeste panus moodustab suure ja olulise terviku. Harjutuste mõju-uuringut on ettevalmistatud ca 2.5 aastat ning tulemus oleneb iga osaleva õpetaja panusest. Usaldame õpetajaid ja loodame kokkulepete teostumisele. Kui aga erandkorras juhtub, et harjutuse tegemine ununeb, siis võiks esimese asjana uurida, kas keegi kolleegidest saaks veel samal päeval selle oma tunnis ära teha (nt audioharjutuse abil). Kui see ei õnnestu, siis on vaja uurida järgmise päeva võimalusi, et siis saaks ärajäänud harjutus siiski tagantjärele tehtud (lisaks selle päeva 3 harjutusele). Kui kellelegi tundub, et enda koolis on harjutuste plaanipärane tegemine takistatud, siis palume kindlasti ühendust võtta, et saaksime aidata häid lahendusi leida (lii@vaikuseminutid.ee).

[/accordion-item][accordion-item title=”Mis saab, kui õpetaja ei tunne end etteantud harjutusega mugavalt?”]

Tõesti ei pruugi kõik harjutused kohe ühtviisi omased olla. Katsetamisperioodil (teistes klassides) on hea alustada kõige sobivamatest ja meeldivamatest, samas on see hea võimalus aja jooksul proovida ka teisi. Konkreetse harjutusega sinasõbraks saada aitavad ka audioharjutused – tehes harjutust ise läbi, muutub see omasemaks. Ja audioharjutusi saab kasutada ka õpilastega klassis. Suurema vastumeelsuse või probleemi korral tasub aga alati kooli kontaktisikuga rääkida – sellel nädalal võib leiduda mingi hea asendusvariant vms.

[/accordion-item][accordion-item title=”Miks teevad õpetajad harjutusi kava järgi ja ei võiks teha lihtsalt siis, kui konkreetselt vajadus tekib (nt kui lapsed on ärevil või hajevil)?”]

Harjutused aitavad küll ärevuse ja pingetega hakkama saada, kuid selle kõrval on väga oluline ka treening – et keskendumise ja enesejuhtimise võime tõepoolest kasvaksid on vaja järjepidevust. Treenimisel on oluline regulaarsus ja süsteemsus – ka füüsilise keha puhul eeldab püsiva tulemuse saavutamine regulaarset aja võtmist ja võimalusel ka treeningkava, mis viib soovitud muutuseni. Mida harjumuspärasemaks on harjutused saanud, seda suurema tõenäosusega võetakse õpitud võtted kasutusele konfliktses või muidu keerulises olukorras. Samas toimib uue oskuse omandamine paremini rahulikus meeleolus ja emotsionaalne olukord ei ole õppimiseks hea aeg. Lisaks on mõju uurimise aspektist oluline üsna täpselt teada ja võrdsustada erinevates klassides tehtav harjutuste sisu ja maht.

[/accordion-item][accordion-item title=”Kes viib läbi arutelutundi ja kust see aeg võetakse?”]

Mitme osaleva kooli puhul on arutelutundide läbiviija VM meeskonnast, et kool ja õpetajad ei kogeks liigset survet ega koormust (kui koolis leidus motiveeritud läbiviija, siis on ta nüüdseks saanud vastava väljaõppe ja asub ise tunde läbiviima). Arutelutunni ajaks on paljudes koolides klassijuhatajatund (kui seda ka tavapäraselt pole peetud, on mitmes koolis leitud võimalus see sügisesse tunniplaani sisse panna), samas on osadele koolidele sobivam 8. klassi inimeseõpetuse tund (selle ainekava on otseselt seotud noorteprogrammi tunniteemadega) vm lahendus. Arutelutundide sujuvaks ja osapooltele sobivaks asetumiseks tunnikavadesse tehakse kooliga tihedat koostööd.

[/accordion-item][accordion-item title=”Mis saab siis, kui arutelutunni läbiviija jääb haigeks või jääb muul põhjusel tund ära?”]

Kui arutelutunni juhendaja ei saa tõesti mingil põhjusel tundi läbi viia, siis on tal võimalus otsida endale asendaja teiste noorteprogrammi juhendajate seast (väljaõppe läbinud juhendajad teistest koolidest või Vaikuseminutite meeskonnast). Varuvariandiks on leida võimalus tunni läbiviimiseks esimesel võimalusel kas samal või järgmisel päeval (pikem nihe pole võimalik, sest uue nädala põhiharjutus peab saama arutelutunnis õigeaegselt tutvustatud). Muudatustest või takistustest palume alati meile teada anda (lii@vaikuseminutid.ee).

[/accordion-item][/accordion]

TAUSTAKÜSIMUSED

[accordion clicktoclose=”true”][accordion-item title=”Millised on Vaikuseminutite noorteprogrammi eesmärgid?”]

Vaikuseminutite noorteprogrammi eesmärk on toetada kogemuslike tegevuste kaudu positiivse muutuse tekkimist noorte tähelepanu ja enesejuhtimise oskustes:

• • treenida õpilaste võimet oma tähelepanu tahtlikult juhtida ja keskenduda;
  • õpetada toime tulema võimalike pingete, ülekoormuse ja stressirohkete olukordadega, et hoolitseda enda vaimse tervise ja heaolu eest;
  • kasvatada võimet oma emotsionaalset seisundit teadvustada ja reguleerida ning mitte jääda negatiivsete mõttemustrite ohvriks;
  • kujundada heatahtlikku ja tähelepanelikku hoiakut, mis aitab leida loovaid ja kõigi suhtes hoolivaid lahendusi.

[/accordion-item][accordion-item title=”Mis annab alust arvata, et Vaikuseminutite õppeprogramm võiks olla tulemuslik?”]

Vaikuseminutitega analoogsed programmid (ingliskeelne märksõna mindfulness) on viimastel aastakümnetel olnud põnevaks uurimisobjektiks, läbi on viidud üle 1000 seonduva uuringu. Seniste teadusuuringute meta-analüüsid näitavad, et mindfulness-programmid parandavad õpilaste tähelepanuvõimet ja kognitiivset sooritust, samuti stressi ja suhetega toimetulekut (Zoogman, Z. et al., 2014; Zenner, C. et al., 2014). Õpetajate puhul on täheldatud nt heaolu ja produktiivsuse kasvu ning läbipõlemist tekitava stressi taseme vähenemist (Jennings, P. A. et al., 2011 ja 2013; Lomas, T. et al., 2017; Emerson, L.-M. et al., 2017).

Samas on jätkuvalt põnevateks uurimisküsimusteks, millises ajalises mahus peab harjutus tegema mõõdetava muutuse saavutamiseks, milline peaks olema õpetajate väljaõpe ja õpilaste programmi struktuur. Oluline on ka uurida tulemust just Eesti kontekstis, mille vajadustele vastavaks oleme Vaikuseminutite programmi kujundanud. Kuna algusest peale on meile oluline olnud arvestada siinse kogemusega (ja me pole soovinud ühtki välismaist programmi lihtsalt üle võtta), siis nüüd on oluline uurida just selle programmi mõju.

[/accordion-item][accordion-item title=”Kes rahastab programmi ja uuringu läbiviimist osalevates koolides?”]

Noorteprogrammi läbiviimiseks vajalikke õpetajate koolitusi ja programmiga seonduvat TÜ mõju uuringut rahastab olulisel määral Haridus- ja teadusministeerium. Kuna riikliku haridusstrateegia kohaselt on õpetaja peamiseks ülesandeks ennastjuhtiva õppija kujundamine, siis on praktilised meetodid väga vajalikud ja oodatud. Uuringu positiivse tulemuse korral on see tugev argument, et võtta Vaikuseminutite metoodika kasutusele laialdaselt üle Eesti – noorte õpivõime ja stressijuhtimise toeks.

Kuna nii range ja laiaulatusliku maailmatasemel uuringu läbiviimine on päris ressursimahukas, siis on MTÜ Vaikuseminutid kaasamas ka teisi rahastusallikaid, sh MTÜ sotsiaalse ettevõtlusega teenitud tulu kasutamine. Noorteprogrammi arendus sai 2016. ja 2017. aastal toetust Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu.

[/accordion-item][accordion-item title=”Millal ja kus jagatakse uuringutulemusi?”]

Tartu ülikooli poolt läbiviidav mõju uuring on põhjalik teadustöö, seetõttu on tegemist ka päris mahuka protsessiga. Programmi mõju viimane mõõtmine toimub 2019. aasta aprillis, sellele järgneb andmete koondamine, korrastamine ja esmane statistika. Alles seejärel saab alata sisuline analüüs, kus toorandmeid teaduslikele meetoditele tuginedes tõlgendatakse ning tuuakse esile olulised seosed, kombineerides kvantitatiivseid mõõtmistulemusi kvalitatiivsete andmetega (fookusgrupid, intervjuud jne). Sellele omakorda järgneb 2019. a teises pooles teadusartikli kirjutamise protsess mitme uurija koostöös. Artikkel esitatakse avaldamiseks eelretsenseeritavas rahvusvahelises ajakirjas. 2019. a lõpuks on uuringu tulemused piisavalt selged ka osalenud koolidega jagamiseks. Andmeid esitatakse alati üldistatud ja anonüümsel kujul, nii et sellest pole kuidagi võimalik teha järeldusi konkreetsete isikute või klasside kohta.

[/accordion-item][accordion-item title=”Kes seisavad Vaikuseminutite nime taga?”]

Vaikuseminutite idee ümber on koondunud grupp õpetajaid, lapsevanemaid ja erineva taustaga eksperte, kes tajuvad Eesti laste teravat vajadust keskendumise ja enesejuhtimise oskuste järele. Sel eesmärgil asutati 2014 a lõpus MTÜ, mille eesmärk on tõsta inimeste võimet suurendada heaolu oma elus ja suhetes. Meie fookus on algusaastatel olnud tugevalt haridusel, et viia kõigile kasulikud enesekohased oskused võimalikult paljude lasteni. Suur hulk asjatundjaid on mitme aasta jooksul panustanud (sh vabatahtliku tööna), et tähelepanu ja meelerahu harjutused oleksid lihtsalt kättesaadavad ja rakendatavad Eesti õpetajate ja lapsevanemate jaoks (vt täpsemalt siit). Lühikesed harjutused saavad tuua olulise muutuse, kuid nende kasutegur suureneb oluliselt, kui harjutusi tehakse järjepidevalt ning lisandub enesejuhtimise teemade kogemuslik uurimine ja seostamine enda eluliste väljakutsetega. Vastavatest teadmistest ja kogemustest kasvas välja noorteprogramm.

[/accordion-item][accordion-item title=”Mis on noorteprogrammi loomise taga – miks, kes, kuidas?”]

Õppeprogrammi sisu on välja kasvanud õpilaste igapäeva vajadustest koolis. Noorteprogrammi põhiautor Lii Kaudne on kirjeldanud nii: “See ei ole programm, mida me väljaspool olijatena kooli pakume, vaid see on programm, mis on kasvanud välja koolist – paljud selle nüansid ja tegevused on läbi viidud koolis õpilaste toetamiseks ning seejärel kohandatud terviklikuks programmiks.” Lii Kaudne on aastaid töötanud ühe suurkooli sotsiaalpedagoogina (ja varem erikoolis), toetades noori nii õppetööd kui ka suhteid ja heaolu segavate sisemiste takistuste lahendamisel.

Õppeprogrammi arendus kestis ca 2 õppeaastat, seda on testitud 3 koolis 6 klassiga. Noorteprogrammi arenduses lõid kaasa psühholoog ja mindfulness’i ekspert Helena Väljaste, väärtuskasvatuse ja õppekava ekspert Nelli Jung, noortegruppide juhendaja ja andragoog Edvard Ljulko, psühholoog ja noortelaagrite juhendaja Liis Arras, koolijuht ja õpetaja Marika Ivandi ning 2 teismelise ema Malle Rajangu.

[/accordion-item][/accordion]

---

 

[form form-3]