Teadvelolek suurendab efektiivsust, sest täiesti kohal olles saab keskenduda vajalikule, samuti on tõendatud info parem salvestumine mällu. Ja kohalolu tõstab õnnetaset, nagu Harvardi ülikooli teadlased kindlaks tegid. Tartu ülikool viib praegu läbi suurt uuringut Vaikuseminutite programmi mõjust. Pilootuuringust ilmnes näiteks, et kontrollgrupiga võrreldes oli Vaikuseminutite õppes osalenutel vähem uneprobleeme ja väsimust.
Mis loob meelerahu ja mida teha, et olla paremas vaimses vormis? Kuku raadio stuudios on psühholoog Helena Väljaste ja Patsiendiminutite saatejuht Kadri Tammepuu.
“Mõtted on normaalsed, see on mõistuse töö, et toota mõtteid ning emotsioonid samamoodi on väga normaalsed, me kogeme neid kõik, aga on ju aegu, kus need häirivad ja segavad. Näiteks kui on nii suur ärevus, et ei saa sõnagi suust. Või kui on enesekriitilised mõtted, millest pole kasu. Aeg-ajalt emotsioonid ja mõtted ei toeta meid. Kui me oskame sellistel hetkedel sekkuda, siis see on imeline võluvahend,” selgitab Helena Väljaste.
“Väga paljud probleemid saavad alguse just sellest, kui me ei tule toime oma emotsioonide, mõtete ja ka tähelepanuga, mis rändab suvaliselt ringi ja me ei oska seda suunata, millele vaja. Siin on konkreetsed teadmised ja oskused, mis saavad inimesi aidata.”
Helena jagab kunagist kogemust, kuidas ta oli ülikoolis õppimise ajal nii ärev, et ei julgenud loengus küsimusi küsida. Juba enne hakkasid käed värisema, nägu läks punaseks, tekkis mure teiste arvamuse pärast ja hirm paista naeruväärsena.
“Mida ma täna teisiti teen, kui ma kogen ärevust, on see, et ma tean, et see on lihtsalt üks kolmesajast emotsioonist, mida ma võin kogeda. Emotsioonid tulevad ja lähevad, see ei ole mina. Ma võin seda vaadelda, ma võin sellele nime anda ja ma võin sellega koos anda. Ja niimoodi koos olles annab ta mulle ruumi,” selgitas Väljaste.
“Vaadeldes endas toimuvat justkui kõrvalt, on võimalik olla vähem häiritud ja võtta juhtimine enda kätte. Kui oleme nendes protsessides täiesti sees, siis me sageli üldse ei teadvusta, mis meiega toimub. Kui aga suudan astuda sammu tagasi ja vaadelda, siis see annab tohutult võimalusi, eestkätt võimalusi valida. Teha toetavamaid valikuid.”
“Tavaliselt rändab inimene oma tähelepanuga pidevalt minevikus ja tulevikus, mitte eriti tihti praeguses hetkes. Nii ei märka ta iseennast ega seda, mis temaga hetkel toimub. Teisalt ei teata ka lihtsaid asju – kuidas häirivatest mõtetest lahti lasta või mida emotsioonidega peale hakata. Siin on palju kasu teadveloleku õppest.”
Kohalolu ja enesejuhtimise võimekust saab teadveloleku (i.k mindfulness) harjutuste abil kergesti treenida ja oma oskusi kasvatada.
Kuula saate podcasti, et Helena juhendamisel harjutust teha ja kuulda praktilistest võimalustest:
patsiendiminutid20191101
Uued teadveloleku kursused alustavad ONLINE õppena aprilli alguses. Huvi korral uuri lähemalt siit!