Vaimse tervise teemal tegeletakse Eestis peamiselt probleemide ja tagajärgedega, ennetustööle tasuks rohkem rõhku panna.
Nelli Jung käis MTÜ Efektiivne Altruism kutsel rääkimas Vaikuseminutite kogemustest vaimse heaolu edendamisel, selle tegevuse tõendatud mõjust ning praktilistest oskustest, mille abil probleeme ennetada. Saad intervjuud Soundcloudist kuulata või lugeda mõningaid mõtteid siitsamast.
MTÜ Vaikuseminutid on nüüdseks kuus aastat õpetanud oskusi, mis aitavad toime tulla stressi, keeruliste emotsioonide ja pingetega, nii koolides-lasteaedades kui laiemalt.
„Füüsilise tervise jaoks teeme trenni. Samamoodi treenime teadveloleku abil enda võimekust hoida oma vaimset heaolu. Vaimne tervis on sama tähtis kui füüsiline.“
Efektiivne ennetus
Tartu Ülikooli uurijate Kristel Põderi, Kenn Konstabeli ja Teri Talpsepa tehtud uuringus selgus, et noortel, kes programmis osalesid, vähenes võrreldes kontrollgrupiga füsioloogiline stressitase ja kurnatus ehk pikaajaline väsimus ja jõuetus.
See on väga oluline tulemus, kui räägime noorte vaimsest tervisest ning probleemide ennetamisest. Stress ja kurnatus on otseselt seotud läbipõlemisega, sageli võivad need viia ka depressiooni jt tõsisemate probleemideni.
“Oluline on ühelt poolt omada tööriistakasti enda heaolu kasvatamiseks, teisalt osata neid vahendeid ka praktiliselt kasutada,” tõdes Nelli Jung.
Et oskuste noorteni levimine oleks efektiivne ja laialdane, soovib MTÜ Vaikuseminutid meeskond kasvatada koolide sisest võimekust noortele tõenduspõhist teadveloleku noortekursust õpetada. Samas peavad nad oluliseks ka õpetajate toetamist. „Kui õpetajad oskavad paremini enda heaolu hoida, siis oskavad nad selles ka paremini lapsi toetada!”
TÜ uuringu ajal mõõdeti ka õpetajatega Vaikuseminutite kursuste järel toimunud muutust. Õpetajate endi hinnangul kasvas nende eneseusk, suutlikkus tulla toime keeruliste emotsioonidega, tähelepanelikkus ning konstruktiivsus enda vigade ja puuduste suhtes.
„Võiksime püüelda selle poole, et psühholoogide ja psühhiaatrite koormus väheneb, kui inimesed oskavad enda vaimse heaolu eest järjepidevalt hoolitseda.”
Viimasel ajal on laste ja noorte vaimse tervise probleemid veelgi süvenenud. Andes neile aga varakult kätte tööriistad, millega iseennast aidata ja heaolu kasvatada, siis oskavad nad juba enne probleemide süvenemist riskikohti märgata ja teha teadlikke valikuid enda tervise hoidmiseks.
Teadlike valikute jõud
„Inimeste puhul, kes on oskuslikud ja õnnelikud, on hea teadvustada, et nad teevad midagi praktiliselt teistmoodi. Väga sageli on oluline osa see, et nad hoolitsevad iseenda eest ja teevad hästi teadlikke praktilisi valikuid. Teadlikkusest võrsub valikute tegemine.“
Olles teadlikud ning märgates oma emotsioone, käitumismustreid ja -harjumusi, on meil võimalik teha teadlikumaid valikuid. See tähendab, et meil on võimalus valida erinev reaktsioon sellest, mis on minevikus harjumuslikuks mustriks saanud.
TÜ uurimisgrupi tehtud uuringust selgus veel, et piisab vaid 11 minutist päevas, et vähendada oma stressitaset ja seeläbi parandada elukvaliteeti. Milliseid tulemusi saavutati aga juba 13 minutit päevas harjutustele pühendades, kuula saatest.
Lisaks leiad saatest vastused küsimustele, kuidas saavutada vaimset heaolu edendavate oskuste laiem levik ühiskonnas, miks on vaja mõõta sellesuunalise tegevuse tulemuslikkust ning kuidas saab Eestis kõige tõhusamalt vaimse tervise probleemide lahendamisesse panustada. Muide, taskuhäälingu jõuad mõnusasti ära kuulata, kui sõidad autoga näiteks Jürist Paidesse. 😉
