0

Ostukorv

Vaikuseminutite noortekursus

Tõenduspõhine noortekursus

KOGEMUSLIK JA PRAKTILINE KURSUS SOTSIAAL-EMOTSIONAALSETE OSKUSTE  ARENDAMISEKS HARIDUSASUTUSTES.

Tervise Arengu Instituud teadusnõukogu hinnangul väga hea tõendatuse astmega Noortekursuse eesmärk on toetada kogemusliku õppe kaudu positiivse muutuse tekkimist noorte tähelepanu suunamises ja sotsiaal-emotsionaalsetes oskustes: 

  • treenida õpilaste võimet oma tähelepanu tahtlikult juhtida ja keskenduda;
  • õpetada toime tulema võimalike pingete, ülekoormuse ja stressirohkete olukordadega, et hoolitseda enda vaimse tervise ja heaolu eest;
  • kasvatada võimet oma emotsionaalset seisundit teadvustada ja reguleerida ning mitte jääda negatiivsete mõttemustrite ohvriks;
  • arendada suhteteadlikkust, empaatiat ning teise inimese perspektiivi nägemise võimekust; 
  • kujundada heatahtlikku ja tähelepanelikku hoiakut, mis aitab leida loovaid ja kõigi suhtes hoolivaid lahendusi.


Noortekursus on kantud viimastel aastakümnetel teadusmaailmas ja paljudes edukates programmides suurt kõlapinda saavutanud positiivse psühholoogia koolkonna lähenemistest, teadvelolekust ja sotsiaal-emotsionaalse õppe tõhusatest elementidest.

Teadveloleku mõiste on psühholoogiasse toonud Jon Kabat-Zinn, kelle järgi on see lahke, uudishimuliku ja hinnanguvaba tähelepanuga hetkes olemine. Sellisel viisil saame õppida oma tähelepanu teadlikult suunama nii enda sisse kui ennast ümbritseva teadvustamisesse just sellisena, nagu see hetkel on. 

Teadvelolekul põhinevaid harjutusi kasutatakse kaasaegses psühholoogias, kuna just teadlikkus endast suurendab võimekust oskuslikult reageerida erinevatele olukordadele ning see omakorda vähendab emotsionaalset stressi ja ebasobivat käitumist (Bishop et al., 2004).

Uuringud (Lutz et al., 2008; Goldin & Gross, 2010) näitavad, et teadveloleku harjutamine toob kaasa muutusi ka inimeste ajus. Teadveloleku harjutuste regulaarne praktiseerimine toob kaasa aju mandeltuuma (seotud emotsionaalse reageeringuga) aktiivuse vähenemise ning hipokampuse ja eesajukoore (seotud õppimise, loogilise ja kriitilise mõtlemise, emotsioonide kontrolliga) aktiivsuse suurenemise. Sellega seotult on teadveloleku harjutustel leitud mitmekesist mõju inimeste psühholoogilisele heaolule: stressi (Sibinga et al., 2016; Zenner et al., 2014), ärevuse  (Etherington & Costello, 2019; Marusek et al., 2018; McKeering & Hwang, 2019, Weare, 2018) ja depressiooniilmingute vähenemisele (Sibinga et al., 2016; Weare, 2018); eneseteadlikkuse ja enesejuhtimise kasvu toetamisele (Metz et al., 2013; Thieery et al., 2016) ning sotsiaalse teadlikkuse, sh empaatiavõime ning sotsiaalsete oskuste arengu toetamisele (Weare, 2018; Cheang et al., 2019; Zenner et al., 2014).

Sotsiaal-emotsionaalne pädevus on aluseks enesejuhtimisele ja suhete loomisele ning hoidmisele teiste inimestega, see toob kaasa kõrgema tajutud heaolu tunde ning toetab oma emotsioonide mõistmist ja juhtimist (Durlak et al., 2011; Elias et al., 1997; Fomina et al., 2020), ühtlasi on see oluline nurgakivi laste ja noorte psühholoogilise heaolu tagamisel (Chernyshenko et al., 2018), toetades ka pikaajaliste soovitud eesmärkide saavutamist (Bub et al., 2016) ja akadeemilist edukust (Durlak et al. 2011).

Rühma ja klassi kontekstis on need oskused aluseks suhete loomisele, hoidmisele ja õppetöö tulemuslikkusele (McBrien, 2022). Tänases kiires, info ja võimaluste üleküllusest pakatavas maailmas on eelnevast johtuvalt just sotsiaal-emotsionaalne pädevus, sh eneseteadlikkus ja enesejuhtimine, olulised alustalad edukaks toimetulekuks ühiskonnas. 

Tõhus viis seda pädevust arendada on viibimine igapäevases eakaaslaste seltskonnas, mida suunab eesmärgipäraselt endast teadlik täiskasvanu, kellel on võimekust seada sihte, toetamaks laste arengut, ning suunata süsteemselt ja toetavalt õppeprotsessi. Viimase oluline fookus on muuhulgas ka teadvelolekul (st võimekusel oma tähelepanu fookust teadvustada ning teadlikult ja eesmärgipäraselt muuta; aktsepteerival ja hinnanguvabal, siiralt huvituval hoiakul) ning empaatilisel ja vastastikust mõju arvestaval keskkonnal (Goleman & Senge, 2014).  Sotsiaal-emotsionaalse õppe protsessi kaudu omandavad ja rakendavad nii lapsed kui ka täiskasvanud teadmisi, hoiakuid ja oskusi viies laias ja omavahel seotud pädevusvaldkonnas: eneseteadlikkus, enesejuhtimine, sotsiaalne teadlikkus, suhteoskused ehk suhetega toimetulek ja vastutustundlik otsustamine (CASEL, 2013, 2015). 

Tasub teadvustada, et õpitavad oskused on olulisel määral seotud ka keskkonna poolt toetatud motivatsiooniga, sest omandatavaid oskuseid on laps võimeline rakendama juhul, kui olukord (nt lasteaias või koolis) seda nõuab või eeldab (Paulhus & Martin, 1987; Wallace, 1967).

Sotsiaal-emotsionaalse pädevuse tõhusal arendamisel on mitu olulist nõuet õppeprotsessile, mis on õpetaja juhtida ja suunata.  

  1. Selleks, et õppeprotsess saaks toimuda, on Sinul kui õpetajal vaja esmalt luua turvaline ja toetav suhe lapsega.
  2. Kogu õppeprotsessi vältel lähtu lapse individuaalsusest. Lapsi ei saa omavahel võrrelda, nende arengu teekond ja tempo on erinevad ja see on loomulik sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengu protsess. Õpetajana on Sinu ülesanne seda teadvustada ning olla kontaktis enda sees kerkivaga, omandades või arendades oskusi sellega last toetaval viisil toime tulla.
  3. Teadvusta, et tõhus õppeprotsess koosneb kolmest suuremast valdkonnast: teadmine (mida saad lapsele rääkides eakohastada), hoiak (mida saad kujundada lastega arutledes ning soovitud hoiakut kinnistavat kogemust luues, nt kui tahad kasvatada lapses hoiakut, et teiste vajaduste mõistmine on oluline, tuleb pakkuda lapsele kogemust, et nii õpetaja kui ka kaaslased mõistavad tema vajadusi) ja oskus (mida on vaja tegevuslikult toetatuna treenida korduste kaudu). Tõhusat oskuste õppe protsessi iseloomustab ingliskeelne akronüüm SAFE (Durlak et al., 2010): 
  • Süsteemsus ja järjepidevus: püüa õpetajana jälgida, et planeeritud tegevused oleksid omavahel seotud ja mõtestatud ning viiksid järk-järgult uue oskuse kujunemiseni; 
  • Aktiivne lapse kaasatus: laps õpib tegutsedes ja katsetades. Iga õppeprotsess kätkeb endas eksimusi ja need on protsessi loomulik osa, siinjuures on õpetajal oluline leida viise, kuidas laps saaks õpitavat oskust maksimaalselt treenida;
  • Fookuses on ühe konkreetse oskuse õpe ja treening korraga: jälgi, et õpitav oskus oleks selgelt ja pidevalt fookuses ning Sinu juhendatud tegevused toetaksid selle konkreetse oskuse treenimist kogu õppe- ja treeningperioodi vältel;
  • Eksplitsiitsus ehk selgelt sõnastatud ootused ja käitumisviisid: jälgi, et Sinu sõnumid lastele oleksid selged, konkreetsed ja käitumuslikud. Kui laps ei mõista sinu sõnumit, ei saa ta sellele ka vastata. Näiteks palved „käitu korralikult” või „teist ei tohi lüüa” jms ei anna lapsele infot oodatava käitumise kohta.

Bishop, S. R., Lau, M., Shapiro, S., Carlson, L., Anderson, N. D., Carmody, J., Segal, Z. V., Abbey, S., Speca, M., Velting, D., & Devins, G. (2004). Mindfulness: A proposed operational definition. Clinical Psychology Science and Practice, 11(3), 230–241. https://psycnet.apa.org/record/2004-15972-002

Bub, K. L., Robinson, L. E., & Curtis, D. S. (2016). Longitudinal associations between self-regulation and health across childhood and adolescence. Health Psychology, 35(11), 1235–1245. https://doi.org/10.1037/hea0000401

CASEL. (2013). 2013 CASEL Guide: Effective social and emotional learning programs – Preschool and elementary school edition. CASEL. https://files.eric.ed.gov/fulltext/ED581699.pdf

CASEL. (2015). CASEL Guide: Effective social and emotional learning programs – Middle and high school edition. 

Cheang, R., Gillions, A., & Sparkes, E. (2019) Do mindfulness-based interventions increase empathy and compassion in children and adolescents: A systematic review. Journal of Child and Family Studies, 28(7), 1765–1779. https://psycnet.apa.org/record/2019-22537-001

Chernyshenko, O. S., Kankaraš, M., & Drasgow, F. (2018). Social and emotional skills for student success and wellbeing: Conceptual framework for the OECD study on social and emotional skills. https://one.oecd.org/document/EDU/WKP(2018)9/En/pdf

Durlak, J. A., Weissberg, R. P., Dymnicki, A. B., Taylor, R. D., & Schellinger, K. B. (2011). The impact of enhancing students’ social and emotional learning: A meta‐analysis of school‐based universal interventions. Child Development, 82(1), 405–432. https://doi.org/10.1111/j.1467-8624.2010.01564.x

Durlak, J. A., Weissberg, R. P., & Pachan, M. (2010). A meta-analysis of after-school programs that seek to promote personal and social skills in children and adolescents. American Journal of Community Psychology, 45, 294–309. http://doi.org/10.1007/s10464-010-9300-6

Elias, M. J., Zins, J. E., Weissberg, R. P., Frey, K. S., & Greenberg, M. T. (1997). Promoting social and emotional learning: Guidelines for educators. ASCD. 

Etherington, V., & Costello, S. (2019). Comparing universal and targeted delivery of a mindfulness-based program for anxiety in children. Journal of Psychologists and Counsellors in Schools, 29(1), 22–38. https://www.cambridge.org/core/journals/journal-of-psychologists-and-counsellors-in-schools/article/comparing-universal-and-targeted-delivery-of-a-mindfulnessbased-program-for-anxiety-in-children/8EDC950B963B508ACF5BA42BA71DA14F

Fomina, T., Burmistrova-Savenkova, A., & Morosanova, V. (2020). Self-regulation and psychological well-being in early adolescence: A two-wave longitudinal study. Behavioral Sciences, 10(67), 1–10. https://doi.org/10.3390/bs10030067

Goldin, P. R., & Gross, J. J. (2010). Effects of mindfulness-based stress reduction (MBSR) on emotion regulation in social anxiety disorder. Emotion, 10(1), 83–91. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4203918/

Goleman, D., & Senge, P. (2014). The triple focus: A new approach to education. More Than Sound, LLC Florence. 

Lutz, A., Slagter, H. A., Dunne, J. D., & Davidson, R. J. (2008). Attention regulation and monitoring in meditation.Trends in Cognitive Sciences, 12(4), 163–169. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2693206/

Marusek, H. A, Elrahal, F., & Peters, C. A. (2018) Mindfulness and dynamic functional neural connectivity in children and adolescents. Behavioural Brain Research, 336, 211–218. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28887198/

McBrien, J. (2022). Social and emotional learning (SEL) of newcomer and refugee students: Beliefs, practices, and implications for policies across OECD countries. OECD Education Working Papers, 266.https://doi.org/10.1787/a4a0f635-en

McKeering, P., & Hwang, Y. S. (2019). A systematic review of mindfulness-based school interventions with early adolescents. Mindfulness, 10, 593–610. https://link.springer.com/article/10.1007/s12671-018-0998-9

Metz, S. M., Frank, J. L., Reibel, D., Cantrell, T., Sanders, R. & Broderick, P. C. (2013). The effectiveness of the learning to BREATHE program on adolescent emotion regulation. Research in Human Development, 10(3), 252–272. https://psycnet.apa.org/record/2013-29186-004

Paulhus, D. L., & Martin, C. L. (1987). The structure of personality capabilities. Journal of Personality and Social Psychology, 52(2), 354–365. https://doi.org/10.1037/0022-3514.52.2.354

Sibinga, E. M. S., Webb, L., Ghazarian, S. R., & Ellen, J. M. (2016). School-Based mindfulness instruction: An RCT. Pediatrics, 137(1), 1–8. https://www.researchgate.net/publication/287216971_School-Based_Mindfulness_Instruction_An_RCT

Zenner, C., Herrnleben-Kurz, S., Walach, H. (2014). Mindfulness-based intervention in schools – a systematic review and meta-analysis. Frontiers in Psychology, 5(603), 1–20. https://doi.org/10.3389/fpsyg.2014.00603

Zenner, C., Herrnleben-Kurz, S., & Walach, H. (2014). Mindfulness-based interventions in schools – A systematic review and meta-analysis. Frontiers in Psychology, 5(603). https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4075476/

Thieery, K., Bryant, H., Nobles, S., & Norris, K. S. (2016). Two-year impact of a mindfulness-based program on preschoolers’ self-regulation and academic performance. Early Education and Development, 5(1), 1–11. https://www.researchgate.net/publication/297736679_Two-year_impact_of_a_mindfulness-based_program_on_preschoolers’_self-regulation_and_academic_performance

Wallace, J. (1967). What units shall we employ? Allport’s question revisited. Journal of Consulting Psychology, 31(1), 56–64. https://doi.org/10.1037/h0024208

Weare, K. (2018). The Evidence for Mindfulness in Schools for Children and Young People. https://www.mindandlifeeurope.org/fileadmin/user_upload/Evidence_for_mindfulne s_in_schools.pdf

Nüüd võimalus ka õppida noortekursuse juhendajaks. Uuri lisa

Noortekursuse sihtrühm

Noortekursus on suunatud eelkõige noortele põhikooli lõpuosas ja keskkoolis st 8.-12. klassi õpilastele. Selles vanuses on paljud noored arvestatava surve all nii koolis kui eluliste valikute mõttes. Ealistest iseärasustest tulenevalt võivad nad kogeda varasemast enam protesti ja seista silmitsi erinevate stressiallikatega (sh suhete teemad, mis sageli nõuavad palju tähelepanu).

Selles eas oodatakse noortelt juba üsna palju iseseisvust ning endaga hakkama saamist, oskused elus ettetulevate raskuste ja pingetega toimetulekuks on neil aga alles arengus. Soov olla iseteadlik ja iseseisev on enamasti olemas ning omades häid tehnikaid ja toimetulekustrateegiaid saab iga noor enda õpivõime ja vaimse heaolu jaoks palju ära teha.

Noorte kogemused koolitundides

♥ Karl tajus, et teha on nii palju ja ta ei suuda/jõua midagi teha. Kõiki kohustusi on lihtsalt liiga palju. Kui ta võttis hetke ja kaardistas ära oma päeva ning tegevustele kuluva aja, selgus, et enamus tema ajast kulub kohustustest mõtlemisele ja muretsemisele (see on väga kurnav ning väsitav). Karl hakkas kasutama Vaikuseminutite harjutusi, et olla sõltumatum oma automaatmõtetest.

♥ Helle väitis, et ta ei saa ainest aru ja et matemaatikaõpetaja ei õpeta midagi. Vestluse käigus selgus et ta ei olegi tunnis kohal (füüsiliselt on, aga tähelepanu ja mõtted on hoopis mujal). Helle hakkas kasutama Vaikuseminutite harjutusi, et ennast tundi kohale tuua, seeläbi hakkas ta ka ainest paremini aru saama.

♥ Marten avastas tänu Vaikuseminutite harjutuse kogemusele, et ta on raisanud tundides väga palju aega õpetajate ja kaaslastega vaidlemisele, kuna kasutas vastandumist oma seesmise pingega toime tulemise viisina. Võttes aga tunni alguses hetke Vaikuseminutite harjutuse tegemisele, sai ta rahumeelselt tunnis osaleda (kuna pinge tema sees muutus harjutuste toel väiksemaks).

♥ Triinul tõusis hirm ja seesmine ärevus enne kontrolltööd nii kõrgeks, et tal ei meenunud õpitud teadmised töö sooritamise ajal. Sellest tulenevalt sooritas ta enamasti töid madalamale tulemusele, kui tema tegelikud teadmised seda võimaldanud oleksid (sooritusärevus oli lihtsalt väga kõrge). Tänu Vaikuseminutite harjutustele, mis aitavad tal hirmu ja ärevust juhtida, on tal nüüd palju lihtsam töid sooritada ning tema õpitulemused paranesid märgatavalt.

Noortekursuse ülesehitus

Noortekursus on üles ehitatud ühele eelkohtumisele (kontakti loomiseks õpilastega ja programmi tutvustamiseks) ja kümnele kogemuslikule kohtumisele arutelutundides (ideaalis on arutelutunni pikkuseks 90 minutit ehk kaks järjestikust koolitundi, sellisel juhul on võimalik õpilastega läbi viia kõik eksperimendid ning luua ruumi kogemuste jagamiseks ning aruteludeks), mille raames käsitletakse koos õpilastega erinevaid teemasid ning õpetatakse neile enesejuhtimise viise. Ühtlasi kuuluvad programmi kümne nädala sisse igapäevased Vaikuseminutite harjutused, mille järjepidevat praktiseerimist toetab ka spetsiaalne Noorteäpp.  

Noortekursuse komplekti kuuluvad materjalid: 

  • juhendaja metoodiline materjal (Vaikuseminutite harjutused, tunnikavad ja slaidid);
  • noorte töövihik ning Vaikuseminutid tasuta nutiäpp, mille saad kohe alla laadida siit.

 

Arutelu ja kogemuslike tundide teemad:

  • Milleks mulle seda vaja on?
  • Tähelepanu
  • Ajus toimuv ja valikuvabadus
  • Puhkus
  • Emotsioonid ja nende juhtimine
  • Mõtetega toimetulek
  • Konfliktide lahendamine
  • Heasoovlikkus
  • Kuidas siit edasi liigun?

Noortekursuse tõhusaim läbiviimine saab toimuda koolides, kus noored saavad harjutuste praktiseerimiseks ja õpitavate sotsiaal-emotsionaalsete oskuste treenimiseks õpetajatelt järjepidevat tuge. 

Selle kõrval on aga Noortekursust võimalik ka tellida sisse teenusena  – kas kooli õppeprogrammi osana, huviringina või laagrina. 

Huvi ja küsimuste korral kirjuta koolitused@vaikuseminutid.ee

Oma panuse Noortekursusesse on andnud mitmed tuntud Eesti inimesed.

Tartu Ülikooli poolt läbi viidud uuringu tulemused

Noortekursuse mõju 8. ja 9. klasside õpilastele on põhjalikult uurinud Tartu Ülikooli uurimisgrupp: juhtivuurija Kristel Põder ja uurimisgrupi liikmed Kenn Konstabel ja Teri Talpsep. Ilmnesid mitmed vaimse heaolu vallas olulised tulemused. Kõige positiivsemaid tulemusi andis keemiliselt analüüsitud vereproovide statistiline analüüs – Noortekursusel oli mõju noorte bioloogilise stressi vähenemisele. Uuringu käigus esines positiivne muutus nii kortisooli, kortisooni kui ka DHEA (dehüdroepiandrosteroon) tasemes ja kortisooli/kortisooni suhtes Kortisooli peetakse teadvelolekul põhinevate programmide efektiivsuse hindamisel eriti oluliseks, sest kortisooli tase veres näitab stressitaset objektiivselt/füsioloogiliselt (Jacobs et al, 2013; Matousek, Dobkin, Pruessner, 2010).

Uuringu kontrollgrupi õpilaste kortisooli tase tõusis eksponentsiaalselt, samas kui Noortekursusel osalenud noorte stressihormoon kortisooli tase vähenes. Sama dünaamika tõi uuring välja stressimarkeri DHEA (dehüdroepiandrosteroon) kontsentratsiooni muutuses. Paljude stressimarkerite paneeli analüüsides järeldati, et kontrollgrupi õpilastel tõusis sügispoolaasta jooksul füsioloogiline stressitase olulisel määral, samal ajal kui Noortekursusel osalenud õpilastel ei esinenud füsioloogilise stressi suurenemist, vaid hoopis vähenemine.

Uuring tõi esile, et Noortekursus on ka efektiivne ennetuse vaatenurgast. Uuringu emotsionaalse enesetunde küsimustiku vastused näitasid, et Noortekursusel osalenutel esines vähem tüüpilist üleväsimust ehk asteeniat – jõuetust ja üldkurnatust.

Klassides, mis ei osalenud programmis, kogesid õpilased võrreldes osalenutega suuremat väsimust, jõuetust ja kurnatust. Üldkurnatus ehk asteenia võib põhjustada ja olla algstaadiumiks tõsistele neuroloogilistele ja vaimsetele häiretele, sh depressioonile, nii on see tulemus oluline vaimse tervise probleemide ennetuses. Väiksem väsimus avaldab positiivset mõju ka noorte õpitulemustele ja enesetundele üldisemalt.

Lisaks ilmnes veel üks tulemus neis koolides, kus programm läbiti vajalikus mahus ja harjutusi tehti järjekindlalt: Noortekursusel osalenud õpilastel esines vähem ärevuse ja paanikahoogude sümptomeid. See on vaimse tervise vallas oluline tulemus, mis näitab ka harjutuste kavakindla tegemise kasulikkust (neis koolides tehti harjutusi koolipäevadel keskmiselt 13 minutit, mis on u 2 minutit rohkem kui teistes koolides keskmiselt).

Tartu Ülikooli poolt läbiviidud uuringu raames tehti harjutusi 5 päeval nädalas 3 harjutust päevas: ühel korral viieminutiline põhiharjutus ja kahel korral kolmeminutiline miniharjutus (3+3+5 minutit ehk kokku 11 minutit koolipäevas). Kokku kuulub Noortekursuse komplekti 24 erinevat harjutust, mis jäävad noorele alatiseks läbiNoorteäpi kasutada.

Selleks, et Vaikuseminutite harjutused avaldaksid soovitud mõju, tuleb neid rakendada igapäevaselt. Harjutuste mõjul luuakse ajus uusi ühendusi, mis teevad võimalikuks püsivad muutused igapäevategevustes. Paralleeli võib siinkohal tuua sportlaste treeninguga: ükski sportlane ei lähe võistlustele, kui ta ei ole eelnevalt järjepidevalt treeninud (pikamaajooksu võiduks ei piisa võistluste eel üks kord 10 kilomeetri läbimisest). Muutus enesetundes ja võimes teadlikult oma tähelepanu suunata annab mitmekordselt tagasi aja, mis kulub harjutuste igapäevaseks rakendamiseks.

Noortekursuse sertifitseeritud juhendajad Eestis

Noortekursuse juhendaja väljaõpe

Toimumisaeg: 27.08 – 28.08.2026
Toimumiskoht: Tartu (ruumid täpsustamisel)
Koolitaja: Lii Kaudne

Hind: 250 eurot ühe õpetaja kohta.
Stardipaketi hind, mis sisaldab koolituspäeva, videokoolitusele juurdepääsu ja kirjalikke juhendmaterjale, aasta jooksul toimuvaid tugikohtumisi.

Korraldame kursuse läbiviijatele regulaarseid kogemuskohtumisi ja oleme valmis pakkuma vajaduspõhist nõustamist kursuse läbiviimise ajal.

Juhendaja väljaõpe on kogemuslik st saame ühiselt kogeda kursusel olevaid harjutusi ja eksperimente ning arutleda üheskoos võimalike ettetulevate keerukate kohtade üle, samuti saab koolitaja jagada juba olemasolevaid kogemusi, turvalises ruumis saavad kõik väljaõppel osalejad juhendada harjutust ning anda edasi teadmisi eelnevalt ettevalmistatud teemalõigu kohta. Kursuse õppekava leiad siit. Juhendaja väljaõppel osalemine eeldab ka kuni 3-tunnist kodust ettevalmistust.

Väljaõppel osalemise eelduseks on noortega töötamise kogemus ja järgnevate kursuste läbimine:


Noortekursust võib juhendada vaid sertifitseeritud ehk juhendaja väljaõppe läbinud juhendaja ning kursuse juurde on kohustus iga noore jaoks soetada õppevahendid (personaalne Noorteäpp ja tööraamat). Noortekursuse juhendajal on kohustus ennast valdkonnateadlikuna hoida ning läbida regulaarselt supervisioone. 

PANE END KIRJA SIIN

Tekkis huvi? Kirjuta meile!

This field is for validation purposes and should be left unchanged.
This field is hidden when viewing the form