Intervjueerisime Vaikuseminutite teadveloleku koolitajaid, coach Malle Rajangut ja psühholoog Helena Väljastet retriidi teemadel.
Loe intervjuud allpool või kuula podcastina siit:
Mis on teadveloleku retriit ja millist kogemust see pakub?
Malle: “Retriit” kui sõna tähendab tagasitõmbumist. See on aeg enda eest hästi hoolitsemiseks ja enese taasleidmiseks. Teadveloleku retriit on aeg, ruum ja tingimused selleks, et olla täielikult kohal. Välised segajad kaovad ning osalejad ei pea muretsema igapäevaste kohustuste pärast.
Helena: Nii saab retriidil luua hea kontakti iseenda ja käesoleva hetkega, toetudes teadveloleku praktikale. See on üks põhjusi, miks inimesed retriidile tulevad – soov liikuda iseendale lähemale toetavas keskkonnas.
Mis on põhjused, miks inimesed otsustavad retriidil osaleda?
Helena: Paljudele on retriit hästi kosutav kogemus, nagu süvapuhkus. Igapäevaelus oleme kõik nö. “rattas” – meil on kohustused ja stressi-ärevust, kiirustamist, palju ebakindlust, rahulolematust. Retriit aitab teha pausi, tulla rattast välja, uurida ennast ja oma elu – nii tekib uus perspektiiv, uus mõistmine. See aitab oma elu muuta ja mitte samal kujul rattasse naasta.
Kui kogemus teadveloleku praktikatega on juba olemas, siis retriit on võimalus süvenemiseks, nii et harjutamisest tekkiv kasu saab kinnistuda.
Teadveloleku koolitused on aina nõutumad ka ettevõtetes. Kas retriit sobib ka ettevõtete tiimidele?
Helena: Retriit sobib meie kogemuse põhjal väga hästi just siis, kui teatud hulk inimesi tiimist on teadveloleku kursuse juba läbinud. Siis on retriit neile maiuspalaks.
Malle: Ettevõtte on kindlasti hea alustada teadveloleku töötubadest ja kursusest, mis toetavad et kohaolu ja enesejuhtimise oskused on osa ettevõtte töökultuurist. Retriit saab siis sellele “vundamendile” toetuda.
Tahad osaleda teadveloleku retriidil või kursustel?
Koolitusteks on palju võimalusi. Kuidas teie teadveloleku retriit erineb teistest enesearengu koolitustest?
Helena: Osalejad ütlevad, et nad tunnevad end kosutatult ja jõuavad retriidil sisemise rõõmuni koos rahu ja rahuloluga. Selleni jõudmiseks on erinevaid “uksi”. Teadveloleku retriidi teeb eriliseks see, et ukse nende kvaliteetideni avab just teadveloleku praktika.
Malle: Meie retriidile lisab väärtust see, liseks teadvelolekule harjutame ka enesesõbralikkust. Iseendaga hooliva ja toetava suhte loomine on paljude inimeste jaoks väga oluline. Retriitidel on ka väga põnevad teemafookused, näiteks rõõm ja rahulolu.
Mis inspireeris teid retriite korraldama?
Helena: Üle 10 aasta tagasi, kui olin ise juba mõnda aega teadvelolekut praktiseerinud, osalesin ühel retriidil Hiiumaal ja see, mida ma seal kogesin, oli kuidagi erakordselt puudutav. Soovisin luua Eestis rohkem võimalusi, et inimesed saaksid samuti kogeda midagi sellist. Toona ei olnud siin maastikul eriti kedagi, kes oleks teadveloleku praktikate õpet pakkunud. Mina aga tundsin oma kutsumuse ära! Niimoodi see pall veerema läks ja hakkasingi retriite korraldama.
Malle: Olen osalenud erinevatel nädalalõpu intensiivkursustel, pikematel nädalastel retriitidel, ka kuuajasel kursusel. Olen kogenud, kuidas selline pikem süvitsi minemise aeg mõjub sügavuti muutvalt ja avab ka iseendaks olemise ja teistega suhestumise võimalusi. Ka mina tunnen seda kutset, et tahan seda kogemust teistele luua. Ja samas, need teemad, mida me retriitidel käsitleme, puudutavad ju ennastki ning võimaldavad isiklikku kasvamist ja avastamist.
Millised on müüdid või eksiarvamused, mis panevad retriidil osalemises kõhklema?
Helena: Olen mitme käest kuulnud arvamust, et retriidil on raudselt kõik tegijad ja mina olen algaja ja ei saa hakkama. See on kujutelm sellest, kuidas kõik peale minu istuvad nagu kringlid, painduvad ja hoiavad vankumatut tähelepanu. Soovin seda vaadet pehmendada – teadveloleku õppe üks põhiprintsiipe on, et “iga hetk on uus”. Seega olenemata sellest, kas oled teadvelolekuga kokku puutunud juba ammu või teed sellega praegu algust, kui sul on algaja meel, siis oled avatud sellele, mis on siin ja praegu. Selles mõttes oleme ma kõik heas mõttes algajad.
Malle: Mõnes mõttes need kahtlused või väike ärevus on täiesti normaalne. Selle pärast, et sa ju tõesti ei pruugigi tea, mis retriidil juhtuma hakkab. Välja on aga lubatud muutus ja puudutav kogemus. Sellise sügava, autentse kogemuse võimalus võib tekitada ootusärevust.
Helena: Lisame retriitidele vaikselt olemise aja, et inimene saaks avastada välises vaikuses sisemise vaikuse. Inimesed teinekord kardavad seda. Pärast öeldakse aga, et see oli üks parim osa retriidist, pakkudes olulisi taipamisi.
Samuti palume, et inimesed lülitaksid retriidil oma nutiseadmed välja. Nii saavad osalejad kogeda ka ruumi väljaspool ekraane. Kuna ekraanist on saanud käepikendus, siis see võib tekitada natuke kõhedust. “Kuidas ma nüüd siis ei vaata ja kuidas ma ei vasta?”
Malle: Mõnikord tullakse retriidile ka selle pärast, et on mingisugune teema, mis valmistab muret, mida soovitakse lahendada ja sellele otsa vaadata. Ja keerukustega kohtumine iseendas ei pruugi kerge olla. Retriit on hoitud turvaline ruum selle jaoks, et seda oleks kergem teha.
Palun jaga meeldejäävat lugu või tagasisidet retriidi osalejalt, mis illustreerib teadveloleku retriidil osalemise mõju era- ja tööelule?
Malle: Peaaegu igal retriidil oleme tunnistanud inimeste loomingulist avanemist ja arengulugusid. Need on alati hästi puudutavad ja ilusad hetked, kui inimene jõuab loominguni, näiteks laulu või luuletuseni. Ja suur muutus on see, et inimesed tunnevad endas rahu ja see kannab neid ka koju minnes. Või et nad hakkavad oma elu, suhteid, ja tegemisi retriidilt saadud taipamiste valguses ümber mõtestama.
Helena: Mäletan retriidil osalenut, kes oli üpriski lühikese süütenööriga. Pärast ta rääkis mulle, kuidas ta avastas rahu säilitamise võimekuse kohtades, kus ta varem seda ei suutnud. “Nagu teine mina! Ma ei lähegi põlema, suudan korra hingata, teadvustada, kaks sammu tagasi astuda ja valida kohase käitumise selles hetkes!”
Millised on praktikad või tegevused, mida teadveloleku retriitidel osalejad õpivad ja kogevad?
Helena: Teadveloleku retriit on teadveloleku praktikate keskne – õpime märkama, kus viibib parasjagu meie tähelepanu ja õpime seda juhtima sinna, kuhu vaja. Näiteks, kui ma söön, siis kas ma saaksin olla tähelepanelik söömise osas. Või kui ma kõnnin, kuidas saaksin olla veel rohkem kohal selles sammus? Teeme erinevaid praktikaid: teadliku kõndimise praktikat, hingamise jälgimist, keha tunnetamise praktikaid. Lisaks on juures praktikad, mis avavad konkeetse retriidi teemat (nt rõõm ja rahulolu).
Malle: Retriitidel on alati aega ka iseendaga olemiseks ja looduses viibimiseks. Üksteise kogemustest osa saamine avab veel omakorda inimlikkuse erinevaid aspekte ja tekib sügav ühenduse tunne.
Helena: Üks praktika, mida retriidil harjutame, on teadlik suhtlus. Kui ma räägin, olen teadlik sellest, mida ma räägin, kuidas ja millise kavatsusega. Kui ma kuulan, võtan selle rolli, et panen muud asjad kõrvale ja kuulan.
Malle: Tõeliselt kvaliteetne suhtlemise ruum on oluline osa retriidi kogemusest. Ja kindlasti ka see, et me mõtestame, kuidas retriidilt saadud taipamisi ja suhtumisi ellu kaasa võtta ning enda toimimise pärisosaks teha.
Helena: Meid Mallega ühendab tunne, et tahame hoida tasakaalu iseolemise ja koosolemise vahel. On võimalus vaadata iseenda sisse, aga samas ka luua ühendust teiste retriidil osalejatega. Sest igapäevaelus on just suhted see koht, kus võib oola keeruline.
Nii on retriidil olulisel kohal teadliku suhtluse harjutamine. Kui ma räägin, olen teadlik sellest, mida ma räägin, kuidas ja millise kavatsusega. Kui ma kuulan, siis panen muu kõrvale ja kuulan. Need on baasoskused ja ometi on just see baas nii tähtis, et elada mõnusat elu.
Malle: Suhtlemine aitab ka mõtestada, kuidas taipamisi ja uusi suhtumisviise enda ellu kaasa võtta. Siin võib oluline olla isegi nii-öelda tavaline suhtlemine, näiteks lõunalauas. Läbi suhtluse õpib palju ja ütleksin isegi, et see tervendab. Näiteks, kui kogen, et “Ahaa, tema reageerib hoopis niimoodi; tema arvab sellest hoopis teisiti.” Kvaliteetne suhtlemine ruum on oluline osa retriidi kogemusest.
Ja veel – retriidid toimuvad hästi ilusas kohas. Ilu ja loodus on samuti hästi kosutav.
Millist nõu annaksite inimesele, kes kaalub oma esimesel teadveloleku retriidil osalemist, kuid võib tunda kõhklust või ebakindlust?
Malle: Mina ütleksin, et tunneta, ära võta seda otsust vastu läbi mõistuse, vaid tunneta sissepoole. Sinu süda teab, mis on õige. Kui sul on kõhklusi, siis võta meiega ühendust ja küsi. Kui sa oled esimest korda ja ei tea üldse, mis on teadvelolek, siis võid proovida enne mõningaid harjutusi või praktikaid ja mõnest lühemast koolitusest osa võtta.
Helena: Ma rõhutaksin veel seda, et kahtleb sinus mõistus. Ja kui sa selle asemel korra uuriksid – kas see kutsub mind? Võib-olla sa isegi ei tea täpselt miks, aga see tundub praegu õige asi olevat, siis sa võiksid seda usaldada.
Kuidas te juhendajatena toimetate sellega, et retriidil on inimesed, kellel on võib-olla pikemaajaline kogemus ja need, kes kogevad harjutusi puhta lehena esimest korda elus?
Malle: Kogemuse põhjal julgen väita, et see, kuidas me oleme retriidi üles ehitanud, on ka puhta lehena tulevale inimesele jõukohane. Harjutused ei ole ülemäära pikad, need on vaheldusrikkad ja põhjalikult juhendatud. Koos oma kogemuse mõtestamise, liikumise ja muude tegevustega on ka algajal lihtne.
Helena: Suur väärtus kahekesi retriiti juhendades on see, et iga osaleja saab kogeda hoitust. Me anname osalejatele võimaluse üks-ühele vestlusteks, mida sageli ka kasutatakse, et mõnd elulist teemat põrgatada või retriidi teemat avada.
Malle: Kõikide harjutuste tegemine on vabatahtlik ja kui sa tunned, et ei soovi kaasa teha, siis ka see vabadus on olemas – saad lihtsalt olla selles toetavas ruumis.
