EPL kirjutab tulevikumõtte rubriigis Vaikuseminutitest kui koolirõõmu loojatest. Kommenteerivad nii algkooli- kui keskkooliõpetaja. Ja huvitav on seegi, et kunstnik loob illustreerides seose võlukunstiga!
Vaikuseminutid hiilivad Eesti kooli rõõmu looma
Järgmisel neljapäeval on 1. september ja lapsed kogunevad taas klassidesse. Miks mitte alustada uuel kooliaastal tundi vaikuseminutitega?
Peaaegu 1000 Eesti õpetajat ja lasteaednikku kümnetes haridusasutuses on viimasel kahel aastal koolirõõmu otsingutel võtnud tundides appi vaikuseminutid. Need on mõne minuti kestvad harjutused, mis õpetavad enese ümber toimuvat terasemalt tähele panema ning enda ja maailmaga rahu tegema.
Rahvusvahelistes koolirõõmu edetabelites on Eestil tavaliselt piinlikult alla keskmise positsioon. Pole kedagi, kes poleks kuulnud tänapäeva laste vähesest tähelepanuvõimest või kogenud koolitunnis distsipliiniraskusi. Vähe sellest – tihti pole lihtne suurenagi tööl korralikult keskenduda või õhtul voodis kiiresti uinuda. Vaikuseminutite eestvedajad on leidnud nendele probleemidele ühe lahenduse, mis koolitundidesse hästi klapib ja niigi üle koormatud õpetajate elu keerulisemaks ei tee. Näiteks sellise helide kuulamise harjutuse, mis näpistab tunnist vaid paar minutit.
Leia mugav asend ja võimaluse korral sulge silmad.
Nüüd kuula kõiki helisid, nii et ükski heli ei läheks kaotsi,
ja nüüd märka vaikust helide vahel,
märka kaugemaid helisid
ja nüüd kuula kõige lähemaid helisid ning märka oma hingamist.
Aitäh.
Nii lihtne – kas see tõesti töötab? Vaikuseminutite eestvedaja, Tartu ülikooli õppejõud ja eetikakeskuse projektijuht Nelli Jung, kes meetodi väljatöötamise ja levitamise kaks aastat tagasi enda juhtida võttis, kinnitab, et harjutustel on kohe positiivne mõju. Pikemas plaanis õpetavad vaikuseminutid nii tähelepanu kui ka meeleolu juba ise juhtima. Ta võrdleb inimese tähelepanu kutsikaga, kes muidu on möllu täis ja jookseb kõikides suundades korraga, kuid keda saab treenida käima korralikult kõrval ja koostööd tegema rakendada. Need on oskused, mis hakkavad pikkamööda muutma mõtteviisi. Mõtteviis „asjad juhtuvad minuga“ muutub mõtteviisiks „mina teen valikuid“.
Et see nii on, kinnitavad Jungi sõnul nii uuringud kui ka kogemus. Ta toonitab, et tegemist ei ole millegi uuega. Taolised harjutused on kasutusel erinevates psühhoteraapia koolkondades, pedagoogilistes lähenemistes, nii läänelikes kui ka idamaistes kultuuripärandites ja mitmesugustes haridusprogrammides. „Selle meetodi väljatöötamisel püütakse juba olemasolevat kultuuride ja valdkondadeülest tarkust kõige tulemuslikumalt Eesti hariduse kontekstis ära kasutada. Oluline on koguda ka olemasolevat eestimaist kogemust, et seda levitada ja edasi arendada,“ selgitab Jung.
Vajadus seesuguse tööriista järele tuli, töötades Tartu ülikooli eetikakeskuses hariduse sihiseadetega, näiteks riikliku õppekava ja haridusstrateegiaga. „Eesmärgid, mis seal sõnastatakse, on ennastjuhtiv õppija ja endaga toimetulev hea ühiskonna liige. Aga näha oli, et praktilised vahendid selle saavutamiseks on vahelt puudu. Nägin, et praktiline teerada on vajalik, et muutused saaks toimuda. Sihid on ilusad ja selged, kõik tahavad sinnapoole jõuda, aga kuidas?“ selgitab Jung. Tema sõnul oli väga oluline, et ei kulutataks meeletult õpetaja aega, ressursse ja ettevalmistust, sest õpetajad on niigi väga koormatud. „Oli vaja abivahendit, millest on reaalselt kasu lastele ja õpetajale mõlemale.“
Vaikuseminutid seda ka pakuvad. Jung toob näite, et vahetunnimöllu käest pääsenud õpilasi saab tunni alguses vaikuseminutite abil tööle häälestada. „See on üsna raske moment ja kui seda ei toimu, siis ei ole pärast ka erilist õppimist. Vaikuseminutite abil saavad õpetajad selle rahu luua – see on neile abiks. Aga see on lühiajaline mõju.“ Pikaajaline mõju on seesama eelmainitud kutsikatreening.
Rahunemine pärast vahetundi
Poolteist aastat vaikuseminuteid oma klassiruumis praktiseerinud Tabasalu gümnaasiumi ja Rannamõisa lasteaia muusikaõpetaja Elin Ots kinnitab, et harjutused aitavad kindlalt tähelepanu koondada nii kooli- kui ka lasteaialastel. „Vaikus muusikas on üks kõige olulisemaid asju. Paus teeb muusikast midagi väga erilist,“ sõnab ta. Ka enesearengus mängib see tähtsat rolli.
Otsa õpilastel on vaikuseminutite jaoks ka tagasisidevihik, kuhu lapsed saavad kirja panna oma kogemused. Sealt on näha, et nad teavad, et neile on vaja eneseregulatsiooni. Tema sõnul küsivad lapsed harjutuste järele nüüd juba ise.
Miina Härma gümnaasiumi õpetajal Kätlin Liimetsal läheb nüüd neljas aasta õpetamist ja vaikuseminuteid on ta ühe gümnaasiumiklassiga kasutanud viimasel aastal. Ning see aasta on olnud eelmistega võrreldes märkimisväärselt erinev. „Ma olen väga rahul. Need loovad väga hea õpikeskkonna.“
Kõik tundub ilus, aga kas probleeme ka on? Liimets, kes teeb vaikuseminutite teemal Tartu ülikoolis ka magistritööd ja on õpilaste arvamusi seetõttu süstemaatiliselt kogunud, nendib, et hinnanguliselt 20% õpilastest need harjutused tõesti ei sobi. „Nendega on meil selline kokkulepe, et nemad siis istuvad niisama vaikselt need kolm kuni viis minutit, mis harjutuste peale kuluvad.“ Valdavalt on vastukaja tema sõnul siiski positiivne – õpilased on öelnud, et harjutused toovad neile tagasi rahu, leevendavad stressi, aitavad olla hetkes ja erksad ning end taaslaadida. „Lapsed on väga targad. Nad saavad kiiresti aru, mis neile hea on ja võtavad õpitu ellu kaasa,“ sõnab Liimets. Ta toob näite oma pereelust. Nimelt oli tema pojal tekkinud väga ärritav olukord ning poeg oli emale helistanud. „See kõne rahustas ta maha, aga siis küsisin, et mis ta oleks teinud, kui poleks mind kätte saanud. Ta mõtles hetke ja ütles, et noh, neid harjutusi…“
Vaikuseminutite koolituste kalendri, sealhulgas info laiemale avalikkusele sh lapsevanematele avatud koolituste kohta, leiate siit.
Õnnelikuma kooli poole
Eestis on uuritud õpetajate poolt tajutavat vaikuseminutite harjutuste mõju. 167 uuringust osa võtnud õpetajat tegid harjutusi 3500–4000 lapsega.
♦ Vähemalt 90% märkas, et lapsed on harjutuste kasutamise tulemusena rahulikumad, suudavad paremini keskenduda, töötavad paremini kaasa, on püsivamad, tunnis tähelepanelikumad, õhkkond on rahulikum.
♦ 80% märkas, et lapsed on üksteise suhtes tähelepanelikumad, empaatilisemad, üksteise suhtes hoolivamad, tasakaalukamad, kontrollivad paremini käitumist ja emotsioone, tulevad pingelistes olukordades paremini toime.
♦ Üle 75% märkas, et laste vahel on vähem konflikte.
Üle kaheksa nädala harjutusi teinud õpetajad hindasid mõju märkmisväärselt tugevamaks.
Kui vaikuseminutite esimene tegutsemisaasta oli väljatöötamise, testimise, koolitajate treenimise ja kvaliteedi tagamise aasta ning teine möödus õpetajate koolitamise tähe all, siis nüüd on Vaikuseminutitel plaanis läbi viia harjutuste mõju uuriv rahvusvahelistele teadusstandarditele vastav randomiseeritud uuring. Välisriikide uuringutulemustel põhinev hüpotees on, et Vaikuseminutite harjutuste 12-nädalase igapäevase rakendamise järgselt ilmnevad katsegrupi õpilastel, võrreldes kontrollgrupi õpilastega, järgmised tulemused:
– katsegrupi õpilaste tähelepanu, püsivus ja keskendumine käesolevale tegevusele on suurenenud,
– katsegrupi õpilaste emotsionaalne heaolu on kõrgem ning tendents meeleoluhäiretele madalam,
– katsegrupi õpilaste seas on kasvanud prosotsiaalse käitumise esinemissagedus.
Kommentaar Vaikuseminutite meeskonnalt: väiksemate lastega nimetavad õpetajad Vaikuseminuteid sageli Võluminutiteks – saab justkui võluväel oma meeleolu muuta! – ning sellega klapib kunstniku nägemus hästi. Ja üsna oluline on ka see, et õpetajad viivad seda võluaega läbi toetaval ja sõbralikul moel, mitte sugugi nii kurjalt, kui pildil olev vaikust nõudev võlur 🙂
Kas sul tekkis huvi Vaikuseminutite harjutustega lähemalt tutvuda?
Uuri võimaluste kohta siit!