2. klassiga alustav Kerli arvas nii: “Koolirahu on siis, kui on koolivaheaeg.” Et kui kooli pole, siis on rahu rohkem? Võib-olla sellepärast koolirahust nii palju juttu tehaksegi.
Lõpuklassi mineva Merili küpsem seisukoht: “Kui sul igapäevaselt on hästi palju müra igal pool, kasvõi kooli koridorides või siis on infotulv koormav, siis on väga vaja, et saaks mahalaadida muresid ja pingeid. Muidu ei saagi mõelda rahulikult.”
Koolirahu ei pruugi tähendada vaid seda, et keegi ei peksa ega mõnita. Vahel kuluks ära ka selline rahulik olemine, et pole närvitsemist ega stressamist. Ei ümberringi ega enda sees. See võiks olla kõrgema taseme koolirahu.
Lapsed tunnevad rahust puudust
Vahel tundub, et lastele meeldib lärm ja müra. TV3-e ajakirjanik küsis 4. klassis käiva Karl Eriku käest imestunult: kas lärm on siis suur probleem laste jaoks? Vastus kõlas: “no jaa, sest siis võib pea valutama hakata” (vt lühiklippi siit).
Vahetund on mõeldud puhkepausiks. Aga kas seal puhatakse? See on aktiivse suhtluse koht, väljakutsetest puudust pole. Vaja on ennast kehtestada ja tõestada, olla populaarne, tulla toime tülide ja narrimisega, valmistuda järgmiseks tunniks.
“Meie elud on hästi kiired ja raske on leida seda hetke, kus lõõgastuda,” tõdes 7. klassis käiv Grete.
Mõnes koolis on loodud vaiksed puhkamise kohad, kuhu saab lärmist eemalduda. See on kindlasti abiks, võib-olla saab korraks pikaligi visata. Aga sisemist rahu ei pruugi see anda, näiteks muremõtted ketravad peas edasi. Stressates pole ei rahu ega puhkamist.
Miks lapsed ei oska puhata?
Vanasti alustati tundi paari vaikusehetkega, enamasti püsti seistes. Nüüd teevad osad õpetajad isegi paar minutit vaikust, et lastel oleks puhkepaus. Aga jälle sama jama – kui laps on stressis ja pinges, siis ta ei oska seda pausi puhkamiseks kasutada.
Võib-olla kujutleb ta hoopis, kuidas peab peagi klassi ees vastama. Või mõtleb, kuidas ta oleks pidanud vastama ülbele tüübile, kes vahetunnis tema üle teiste ees naeris. Tähelepanu võib olla ka muremõtetel, mis seotud koduste asjadega.
Et laste ellu rohkem rahu luua, on vaja nende tähelepanu suunata mujale, nii et mäslevad mõtted ja tunded saaksid vaibuda. Näiteks tehakse koolitundides aina enam liikumisharjutusi. Kui nende jooksul lapsi juhendada nii, et nad tähelepanuga keha liikumise juures püsivad, siis saavad nad muust korraks puhata.
Kuhu läheb lärm ja kust tuleb rahu?
Paljudes koolides õpetatakse lapsi ise oma tähelepanu juhtima. Lühikesed harjutused õpetavad tähelepanu hoidma ühe valitud tegevuse juures, nt kuulates tähelepanelikult helisid või jälgides enda loomulikku hingamist ja kuidas õhk liigub sisse-välja. Nii õpivad lapsed tajuma, milline on hetkel enesetunne ja kuidas seda parimal viisil ise juhtida.
5. klassi lastel paluti neid harjutusi kirjeldada kellelegi, kes neist midagi ei tea. „Need harjutused annavad rahu ja panevad pea tööle,” ütles Kevin. “See on võimalus rahuneda ja lõõgastuda, tunda paar minutit vabadust, kui oled närvis,“ lisas Rasmus. Ja klassiõde Lissel täiendas: “Soovitaksin seda inimestele, kellel on stress. Vaikuseminut on minu jaoks aeg, kus saan puhata.”
Tähelepanu ja meelerahu harjutused annavad konkreetse fookuse – hoia oma tähelepanu siin ja kui see läheb ekslema, siis too tagasi. See on keskendumise treening, mis toob tavapärasest virr-varrist välja ja aitab kogeda rahu.
8. klassi mineva Joosepi sõnadega: “See aitab õpilast kohutavalt palju sellises kiires ja väga täispakitud maailmas. See minutikene rahu – see aitab enne töösid, enne tõsist õppimist, enne kõike iseenesest.”
Peksust, kiusust ja halbadest lastest
“Koolirahu tähendab, et koolis pole tülisid: kõik on sõbralikud ja abivalmid, räägitakse ilusate sõnadega,” jagab oma unistust 14 aastaseks saav Krislin. Ja aasta noorem õde lisab: “Koolirahu tähendab seda, et õpilased lahendavad probleeme sõnadega mitte kätega.”
Aga miks lahendatakse probleeme kätega ja tehakse sõnadega haiget? Lapsed arvavad enamasti, et kiusajad on lihtsalt halvad ja tahavad teistele halba. Tõenäolisem on, et nad on hädas ja sisemisest rahust on asi kaugel.
Olles stressis ja närvis, pole lihtne rääkida ilusate sõnadega. Kui ei saa pingetega hakkama, tuleb need välja elada. Suuredki ei oska alati pingeid maha laadida, eks väikestega sama lugu. Ainult et neile saab oskused ja nipid koolist kaasa anda. Ja eks ole see üks olulisemaid oskuseid õnnelikuks eluks.
Pikalt Vaikuseminutitega tegelenud õpetaja Elin ütles: “Seal ei olegi palju vaja, sa annad neile lihtsaid juhiseid, näitad tee kätte. Üks lühike harjutus on nagu eneseregulatsiooni nupp – nii, nüüd ma saan vaikselt ja rahulikult olla ja ma saan aru, mida ma teen. Alguses ei oska nad seda üksi teha, ajapikku aga küll.”
Tema sõnu kinnitab 11. klassi lõpetanud Maarja: “Ise ei suuda end sellele tasandile viia, et mõelda ja vaikselt olla. Koos klassiga on palju parem, see, kui saad aja niimoodi seisma panna ja keskenduda iseendale, justkui liidab meid. Vaikuseminuteid võiksid kõik proovida, see tõesti toimib hästi.”
Nelli Jung, Tartu ülikooli eetikakeskus ja MTÜ Vaikuseminutid
Vt artiklit EPL-Delfi keskkonnas siit.
Kas tahaksid rohkem teada tähelepanu ja meelerahu harjutuste kasutamise kohta? Vaata võimalusi siit!
Veel laste tsitaate sel teemal:
♦ “Koolirahu on see, kui kõik teevad tunnis kaasa ja ei sega. Ja kui pole mingit jama.” Karel, 4. klass
♦ „Harjutust tehes pead kuulama ja keskenduma. Ma soovitaksin seda inimestele, kellel on stress. Vaikuseminut on minu jaoks aeg, kus saan puhata.“ Lissel, 5. klass
♦ “Pärast harjutust on selline natuke värskem tunne ja pea ei ole enam nii paks ega midagi sellist. Saad lõõgastuda ned pinged, mis tekivad tundides.” Oto, 8-klass
♦ “Koolirahu on see näiteks, kui õpetaja ei pahanda, kui sa hilined. Ja sa ei pea küsima, et vetsu minna, sest see on inimlik.” Katrina, 6. klass
♦ “Vahel on vaja vaid veidikeseks aeg maha võtta, et mõtted selgeks saada ning end positiivsemalt meelestada.” Merike, 11. klass
♦ “Mul on olnud hetki, kus on pinge peal olnud ja see vaikuseminut aitab nagu rahustada ja keskenduda rohkem. See viib paremale tulemusele.” Mark, 7. klass
♦ “Meil polnud kohe oskust keskenduda olemisele ja kuulamisele, nüüd on lausa tore vaikselt olla. Lihtsalt keskendud ja mõtled, pärast jääb tunnis enamik asju palju paremini meelde.” Alvar, 11. klass
♦ “Koolis on rahu siis, kui kõik on sõbralikud ja abivalmid. Kui kellelgi on mure, siis kuulatakse ja püütakse leida lahendus.” Krislin, 8. klass
♦ “Mulle meeldib see, kui enne mingit stressirohket olukorda saab ennast välja lülitada ja korraks endale keskenduda.” Grete, 7. klass
♦ “Koolirahuga seostub mul see, et kui lõhud kogemata midagi ära, siis sa ei pea seda kinni maksma, sest sa tegid seda ju kogemata.” Katrina, 6. klass
♦ “See rahu, mida harjutused toovad, aitab probleemile ja olukorrale läheneda targemini, paremini ja rahulikumalt.” Uku, 7. klass
♦ „Vahel ma unustan, et teised üritavad mind aidata-toetada ja harjutusega ma avastan, et nad aitavad ja toetavadki mind. Need aitavad mõista ja hoolida.“ Emma, 4. klass