Esindusliku valimiga Tartu Ülikooli uuring Vaikuseminutite programmi mõju kohta tõendab, et süsteemselt kasutatud teadveloleku harjutused aitavad kaasa koolinoorte stressi ja kurnatuse leevendamisele.
Kõige positiivsemaid tulemusi andis keemiliselt analüüsitud vereproovide statistiline analüüs.Uuringu käigus esines positiivne muutus nii kortisooli, kortisooni kui ka DHEA (dehüdroepiandrosteroon) tasemes ja kortisooli/kortisooni suhtes. Kortisooli peetakse teadvelolekul põhinevate programmide efektiivsuse hindamisel eriti oluliseks, sest kortisooli tase veres näitab stressitaset objektiivselt/füsioloogiliselt. (Jacobs et al, 2013; Matousek, Dobkin, Pruessner, 2010).
Uuringu kontrollgrupi laste kortisooli tase tõusis eksponentsiaalselt samas kui testgrupi lastel (noored, kes osalesid Vaikuseminutite programmis) stressihormoon kortisooli tase vähenes. Sama dünaamika tõi uuring välja stressimarkeri DHEA (dehüdroepiandrosteroon) konsentratsiooni muutuses. Kontrollgrupi õpilastel tõusis sügispoolaasta jooksul füsioloogiline stressitase olulisel määral, samal ajal kui Vaikuseminutite programmis osalenud õpilastel ei esinenud füsioloogilise stressi suurenemist, vaid hoopis vähenemine.
Antud tulemused näitavad, et Vaikuseminutite programmil oli mõju noorte bioloogilise stressi vähenemisele
Uuring tõi esile, et Vaikuseminutite programm on ka efektiivne ennetuse vaatenurgast.
Uuringu Emotsionaalse enesetunde küsimustiku vastused näitasid, et Vaikuseminutite programmis osalenutel esines vähem tüüpilist üleväsimust ehk asteeniat – jõuetust ja üldkurnatust. Asteenia võib põhjustada ja olla algstaadiumiks tõsistele neuroloogilistele ja vaimsetele häiretele, sh depressioonile, nii et see tulemus on oluline vaimse tervise probleemide ennetuses. Väiksem väsimus avaldab positiivset mõju ka noorte õpitulemustele ja enesetundele üldisemalt.
roheline – testgrupp
punane – kontrollgrupp
Klassides, mis ei osalenud programmis, kogesid õpilased võrreldes osalenutega suuremat väsimust, jõuetust ja nõrkust. Lisaks näitasid uuringu tulemused, et koolides, kus programm läbiti vajalikus mahus ja harjutusi tehti järjekindlalt, esines õpilastel vähem depressiooni ja ärevuse sümptomeid. Stress põhjustab veres kortisooli taseme kiiret tõusu, mis omakorda surub alla inimese immuunsust. Selle tulemusena suureneb organismi vastuvõtlikkus haigustele ja põletikulistele protsessidele – seetõttu tõdes TÜ uuringugrupp, et Vaikuseminutite programmil on kaudne mõju ka osalejate füüsilisele tervisele.
Programmis osalenud õpetajad on tulemusena esile toonud ka positiivseid muutusi klassikliimas: suurenes teineteisemõistmine, tasakaalukas suhtlemine ja empaatia. Õpilased rõhutasid ka paremat emotsioonidega toimetulekut ning vähenenud tülisid. Kvalitatiivsete andmete uuring veel jätkub.
Uuringut juhtinud TÜ teadur Kristel Põder tõdeb, et tegu on hetkel teadaolevalt maailma suurima valimiga mõju-uuringuga mindfulness-tüüpi kooliprogrammide seas. Uuringus osales 740 õpilast ja üle 300 õpetaja. Uuring viidi läbi juhuvalimilise aktiivse kontrollgrupiga katsena, mille mõõtmised toimusid vahetult enne ja pärast noortekursust ning järelmõõtmine neli kuud hiljem. Uuringu metoodika sisaldas kahte tähelepanutesti ja enesekohaseid küsimustikke õpilastele ning lapsevanematele. Lisaks määrati stressiga seonduvate endogeensete steroidhormoonide ehk stressimarkerite kontsentratsiooni kapillaarverest. Kristel Põder: “Mul on hea meel, et meie uuringus õnnestus kasutada analüütilise keemia uudset ja väga täpset tippmeetodit ning teha koostööd selle väljatöötaja Uppsala Ülikooli professori Jonas Bergquistiga.”