Tervise Arengu Instituudi poolt tellitud kontrollgrupiga uuring hindas õpetajate sotsiaal-emotsionaalse (SE) pädevuse arengut toetavaid koolitusi. Põhjaliku analüüsi tulemusena valiti uuringusse Vaikuseminutite koolitusprogramm õpetajale ja Gordoni õpetajate kool.

Uuringutulemused näitasid, et nii Vaikuseminutite kui ka Gordoni koolitus aitasid oluliselt kaasa osalenute sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengule.

“Sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamine on vajalik, 
kuna see toetab õpetajate stressiga toimetulekut,
rahulolu tööga ja kooliga seotud tajutud heaolu.”

Sotsiaal-emotsionaalse pädevuse kasv võrreldes kontrollgrupiga

Uuringu viis läbi Balti uuringute instituut ja võrreldes kontrollgrupiga ilmnes statistiliselt oluline SE pädevuse paranemine, sh Vaikuseminutite tulemused paranesid 0,25 punkti võrra ja Gordoni koolituse tulemused 0,17 punkti.

Joonis uuringu aruandest. Õp-SEP-i mõõtevahendi skooride keskmised tulemused eel- ja järelküsitluses uuringurühmade (Vaikuseminutite (N = 82) ja Gordoni (N = 65) koolitusel osalejad ning kontrollrühm (N = 60)) kaupa (M; 95% usalduspiirid)

Valimis oli 207 õpetajat, kes vastasid eel- ja järeküsitlustele. Uuringu käigus töötati välja Eesti õpetajatele mõeldud sotsiaal-emotsionaalse pädevuse mõõtevahend (Õp-SEP), mis toetus EASELi (Ecological Approaches to Social Emotional Learning) 3-mõõtmelisele raamistikule ja sama struktuuriga EduSELi (Educators’ Socio-Emotional Learning) mõõtevahendile. Sealjuures ilmnesid olulised positiivsed muutused mõlemal koolitusel osalenute sotsiaalsetes oskustes ja Vaikuseminutite koolitusel osalenute kognitiivsetes oskustes.

 

Kognitiivsete oskuste kasv

“Kognitiivne mõõde hõlmab oskusi,
mis on vajalikud käitumise juhtimiseks eesmärgi suunas.
Nende oskuste seas on tähelepanu kontroll,
töömälu kasutamine, impulsi kontroll ja
kriitiline mõtlemine.” (EASEL)

Vaikuseminutite koolitusel osalenutel ilmnes kognitiivses mõõtmes statistiliselt oluline pädevuse kasv võrreldes kontrollgrupiga. Kasutatud mõõtevahendis kuulusid kognitiivsesse mõõtmesse väited, mis on iseloomulikud enda emotsioonide juhtimisele ja teiste perspektiivi mõistmisele. 

Positiivne tulemus on ühest küljest ootuspärane, sest enesejuhtimise oskused on alati olnud Vaikuseminutite koolituste oluliseks väljundiks. Ent kognitiivne mõõde on märksa avaram, hõlmates vastutustundlikku otsustamist ning antud mõõtevahendis ka eneseteadlikkust ning oskusi ära tunda, väljendada ja kontrollida emotsioone.

Joonis uuringu aruandest. Alamõõtmete paigutumine Õp-SEP-i mõõtevahendisse. Vaikuseminutite koolituste puhul ilmnenud tulemusi kajastavad sinine ja roheline ala. Kolmanda mõõtme puhul (roosa ala) ilmnesid metodoloogilised raskused ning kasutatud mõõtevahendis kuulus sinna vaid 3 väidet (neist 2 puudutasid afektiivset empaatiat ehk võimet tunda teiste emotsioone).

Üllatav tulemus – suhteoskuste oluline kasvamine

Andmeanalüüsis ilmnes ka statistiliselt oluline kasv sotsiaalses mõõtmes, mis ei ole Vaikuseminutite puhul seni olnud tõendatud tulemuste seas. 

Siia alla kuuluvad näiteks 

  • eneseväljendamine, lihtsal ja organiseeritud viisil ideede esitlemine,
  • võime edastada oma sõnumit selgelt ilma viha või agressioonita, samas piire luues,
  • suhtlemine, vestluse juhtimine pingutusteta,
  • koostöö loomine ja hoidmine, partnerlust toetav käitumine,
  • konfliktidega toimetulek meeldivalt ja efektiivselt.

(EduSEL, Hemi & Kasperski, 2023)

Suhetega seotud pädevuste oluline kasv näitab, et Vaikuseminutite kursustel õpitavad oskused on märksa laiema mõjuväljaga, kui sageli eeldatakse.

Mitmekülgseid mõjusid ilmestab hästi ka joonis, mis toob esile, millised alaosad kuulusid kasutatud mõõtevahendis kognitiivse ja sotsiaalse mõõtme alla. 

Paremad suhted õpilaste ja kolleegidega

Uuringus ilmnes, et koolitused mõjutasid positiivselt ka õpetajate suhteid. Statistiliselt olulise tulemusena ilmnes suhete paranemine nii õpilastega, isiklikes suhetes kui kolleegidega.

“Õpid ennast paremini tundma ja mõistma.
Kui seda enda peal oskad ja mõistad,
siis mõistad ja saad ka teistega hakkama.”
(Vaikuseminutite koolitusel osalenud õpetaja)

Suhete paranemine väljendus Vaikuseminutite koolitustel osalenud õpetajate jaoks näiteks sellistes aspektides:

  • klassiga parema kontakti saavutamine,
  • õpilaste parem keskendumisvõime ja omavaheline suhtlus,
  • klassi ühtsemaks muutumine, üksteise iseärasuste aktsepteerimine,
  • enda parem toimetulek tööstressiga,
  • iseenda eest seismine, era- ja tööelu eristamine,
  • parem kontakt kolleegidega ja usalduse suurenemine,
  • avatum suhtumine ja suhtlemine kolleegidega, mis aitas kaasa suhete paranemisele, üksteise austamisele ja positiivsele tunnustamisele.


Kolleegidega suhete paranemine tuli statistiliselt olulisena esile vaid Vaikuseminutite koolitusgruppides osalenud õpetajatel.

See tulemus on eriti oluline Vaikuseminutite programmi “Heaolu loov lasteaed ja kool” jaoks, mis sisaldab endas uuringus hinnatud Vaikuseminutite koolitusi: Teadliku õpetaja kursus ning Lühiharjutuste kursus. Programmi sihiks on positiivselt mõjutada organisatsiooni kultuuri ja õpikeskkonda, vähendades inimeste stressi ja omavahelisi emotsionaalseid pingeid. Uuringutulemused tõendavad, et praktiliste oskuste kaudu saavutatakse tõesti suhtekeskkonna paranemine.

Õpetaja motivatsioon ja töörõõm

Uuringus viidi õpetajatega läbi ka intervjuusid ning aruandes tõdetakse, et koolitused mõjutasid positiivselt õpetajate rahulolu oma tööga. Veelgi enam – “koolitustel osalemine aitas paljudel õpetajatel taastada usu oma võimetesse ning soovi õpetajana töötada. Paljude sõnul aitasid koolitused neil paremini mõista oma rolli ja vastutust, soodustades töö- ja eraelu tasakaalu leidmist, võimaldades paremini keskenduda ja tööle pühenduda.”

“See on ainulaadne võimalus enda elu paremaks muuta ja õpetajana paremini toime tulla.”
(Vaikuseminutite koolitusel osalenud õpetaja)

Intervjuudes toodi esile Vaikuseminutite koolituste mõjul tekkinud edukogemus oma töö efektiivsemast korraldamisest, mis on arvestades õpetajate suurt töökoormust väga oluline tulemus. Enesejuhtimise ja teadlikkuse kasv võimaldab oma ressursse paremini suunata ja mitte energiat raisata.

“Suudan oma tööd paremini suunata, jõuan päeva jooksul rohkem ära teha, kui varem.” 
(Vaikuseminutite koolitusel osalenud õpetaja)

Vaikuseminutite koolitusel osalenud õpetajate hulgas oli neid, kes olid enda sõnul olid kaotanud usu sellesse, et suudavad õpetajana jätkata, aga said koolitusel osaledes selle usu tagasi.

„Olin sihikindlalt võtnud, et loobun õpetajaametist, aga see koolitus
on andnud mulle tööriistad ja hetkel tunnen, et saan vist jälle hakkama.
Olin sinnamaani läinud, et ei saanud tööga hakkama, ei leidnud ühtegi nüanssi.
Nüüd suudan säilitada rahu ja leida, et hetkel väga ei kaalu õpetajaametist loobumist.“
(Vaikuseminutite koolitusel osalenud õpetaja)

Õpetaja enesehoid ja vaimne heaolu

Õpetajad tõdesid koolituste järel, et neil arenes märkimisväärselt oskus tulla toime stressiga. Vaikuseminutite koolituse puhul hindasid õpetajad kõige kõrgemalt oskust hoida enda vaimset ja füüsilist tervist läbi enesejuhtimise.

Kokku 3 oskuse puhul (vt joonis) ilmnes ka statistiliselt oluline erinevus Gordoni koolitusel osalenutest – Vaikuseminutite koolitusel osalenud õpetajad hindasid nende oskuste kasvu oluliselt kõrgemalt.

Intervjuudes mainis Vaikuseminutite koolituse läbinutest enamik koolituse soodsat mõju enda üldisele heaolule, tuues näiteid nii era- kui ka tööelust. Näiteks nimetati nn pikemat süütenööri ja seda, et enne millegi ütlemist mõeldakse.

„Kui suudad oma emotsioone kontrollida, oled parem ema, parem abikaasa ja töö juures edusamme ka palju, mida ise märkad, mitte iseendas, vaid ka õpilastes, kes ootavad neid harjutusi.“  (Vaikuseminutite koolitusel osalenud õpetaja)

Mainiti ka kasvanud suutlikkust üle pika aja korralikult magada, nii et keset ööd ei ärgata õpilastele mõeldes, sest õpitud oskuste abil on olnud võimalik õhtul pea ära tühjendada ja puhata, nii et tööle saab hakata häälestuma hommikul pärast ärkamist. Oli osalejaid, kelle jaoks oli koolituse olulisim mõju enda heaolule just paranenud lõdvestumisoskus ja uni.

„Koolitus aitas mõista, et ei pea kogu aeg jaksama hundiratast visata: ei juhtu midagi, kui sa täna ei viska.
Esiteks mõtle alati, kuidas see mõjub sulle endale,
mis sa teistele teed, reflekteeri, kas see on hea või halb.“
(Vaikuseminutite koolitusel osalenud õpetaja)

Õpiväljundite kasutamine õppetöös

Uuring kinnitas, et koolitustel osalenud õpetajad tundsid end enesekindlamalt ja võimelisemana oma emotsioone juhtima ning klassiruumi keskkonda parandamaVaikuseminutite koolituste puhul rõhutati kõige enam paremat eneseteadlikkust ja enesejuhtimist, sh kuidas nüüd osatakse keerulisel hetkel kasutada rahustavat hingamist, keskenduda enda kehale ja teha vajalikud muutused.

„Kuna iga õpetaja peaks oskama oma emotsioonidega toime tulla, siis on see koolitus hädavajalik.“ (Vaikuseminutite koolitusel osalenud õpetaja) 

Tähelepanu ja meelerahu harjutusi kasutavad õpetajad enda heaks, aga kasutavad ka õpilastega, näiteks tunni alguses ja tunni ajal ärevuse tekkides, et tuua õpilaste tähelepanu tagasi klassiruumi.

“Läbi oma kogemuse: need harjutused toimivad ka lastega, eriti erivajadustega lastel, aidates neil viia ennast rahu seisundisse.” 
(Vaikuseminutite koolitusel osalenud õpetaja)

Vaikuseminutite koolituse läbinud õpetajad tõid esile ka konfliktide vähendamise läbi mõistmise, et palju on võitlusi, mida ei tasu n-ö enda omaks võtta. Õpetajate sõnul tunnetavad nad nüüd paremini klassiruumi ja õpilaste vajadusi ning tänu koolitusele on nad omandanud strateegilised nipid, mida teha, kui nad õpilaste erinevaid vajadusi märkavad.

“Oskad märgata enda vajadusi ja aru saada, mida õpilased vajavad, nii enda kui õpilaste eest hoolt kanda.”
(Vaikuseminutite koolitusel osalenud õpetaja)

Kokkuvõtvad järeldused ja soovitused

Uuringugrupi soovitus Haridus- ja Teadusministeeriumile ja kohalikele omavalitsustele: 

“Kuna sotsiaal-emotsionaalne pädevus tõstab stressitaluvust ja pakub tööriistu läbipõlemise ennetamiseks, tasub kvalifitseeritud õpetajate vähesuse ja kõrge tööpinge olukorras võimaldada õpetajatel üle Eesti tasuta või soodsalt osaleda Vaikuseminutite koolitusprogrammis õpetajale ja  Gordoni õpetajate koolis.” 

“Koolituste kasu ei piirdu pelgalt õpetajate sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamisega,
vaid laieneb nende tööle ja kogu koolikeskkonnale, mõjutades soodsalt muu hulgas õpilasi.”

On selge, et lastel vaimse tervise oskuste ja sotsiaal-emotsionaalse pädevuse kujundamine eeldab, et õpetajatel endil on need omandatud. 

Vaikuseminutite koolituste tulemusena kasvas õpetajate vaimset ja füüsilist tervist hoidev enesejuhtimine, paranes stressi ja emotsioonidega toimetulek – nende oskuste abil saab õpetaja nii ennast hoida kui ka panustada laste vaimse tervisesse

Väga oluline on ka see, et paljud õpetajad said Vaikuseminutite kursuste toel taastada usu oma võimetesse ja motivatsiooni õpetajana edasi töötada. Arvestades õpetajate vähesust ja kõrget töökoormust, on kriitiliselt tähtis õpetajaid läbipõlemise eest kaitsta. See uuring tõendab, et Eestis väljatöötatud Vaikuseminutite programm võimaldab õpetajaid tulemuslikult toetada.

Loe Balti uuringute Instituudi uuringugrupi koostatud aruannet Tervise Arengu Instituudi lehelt.

* Kõik tekstis rohelise värviga esiletõstetud tsitaadid on pärit uuringu aruandest, sealtsamast leiab ka asjakohased viited teadusuuringutele ning põhjaliku kirjelduse uuringu metoodikast.