Suur hulk 8. ja 9. klassi noori üle Eesti alustas septembris põhjaliku õppeprogrammiga, mis kasvatab stressijuhtimise, keskendumise ja pingetaluvuse võimekust. Sihiks on anda oskused hoolitseda enda heaolu ja vaimse võimekuse eest, nii et edu ja head tulemused ei oleks saavutatud tervise ja õnne arvelt.
Audentese erakoolis, Kose gümnaasiumis, Laulasmaa koolis, Loo keskkoolis, Paide gümnaasiumis, Põlva koolis, Ruila põhikoolis, Rõuge põhikoolis, Tabasalu ühisgümnaasiumis, Tallinna Järveotsa gümnaasiumis, Tartu Karlova koolis ja Ääsmäe põhikoolis peetakse noorte vaimset tervist sedavõrd oluliseks, et pakkuda neile praktilist õpet ja kujundada juba ennetavalt eluoskusi, mida pingelistel aegadel väga vaja läheb. Samal ajal osalevad koolid põhjalikus mõju-uuringus, mida korraldab Tartu ülikool.
Selmet lugeda kurba statistikat, õpetame enesejuhtimisoskuseid
Noorte vaimse tervisega on sisuliselt kriisiolukord. Riigi statistika näitab psüühikahäirete tuntavat kasvu just 15–19-aastaste seas, näiteks on haiguslike meeleoluhäirete esinemissagedus kasvanud nelja aastaga kolmandiku võrra. Rääkimata WHO raportist, mille kohaselt kerkib hiljemalt aastaks 2030 depressioon suurimaks haiguskoormuse põhjustajaks ühiskonnas.
Ka Eesti haridusstrateegia aastaks 2020 lähtub tõdemusest, et kiirelt muutuvas ühiskonnas on aina olulisem pingetaluvus, eneseregulatsiooni oskus ja võime tulla toime määramatuse ja ebaõnnestumistega – sestap seatakse õpetaja peamiseks ülesandeks ennastjuhtiva õppija kujundamine. Riiklikus õppekavas on seonduv siht, et noored peavad koolist kaasa saama oskuse „lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme“.
Küsimus on juba mõnda aega olnud praktilises pooles: kuidas peaks õpetaja seda täpselt tegema? Uus õppeprogamm sihib vastuse andmise poole.
Koolipraktikast tulenev vajadus – noorteprogramm
Vaikuseminutite noorteprogrammi sisu on kasvanud välja õpilaste igapäevavajadustest ja raskustest koolis. „See ei ole programm, mida me väljaspool olijatena kooli pakume, vaid see on kasvanud välja koolist – paljud selle nüansid ja tegevus on läbi viidud koolis õpilaste toetamiseks ning seejärel kohandatud terviklikuks programmiks,“ ütleb noorteprogrammi koostaja Lii Kaudne.
Õppeprogrammi arendati ca 2 õppeaastat, seda on testitud kolmes koolis kuue klassiga ja seejärel edasi arendatud. Kaasatud ekspertide hulgas on nii psühholooge, õpetajaid, noortegruppide juhendajaid kui ka väärtuskasvatuse eksperte.
Noorteprogrammi eesmärk on toetada kümne nädala jooksul kogemusliku tegevuse kaudu positiivset muutust noorte keskendumisvõimes, toimetulekus pingete ja stressirohkete olukordadega ning emotsioonide regulatsioonis.
Noori julgustatakse õpitut iseseisvalt endale sobival viisil päeva jooksul rakendama, sh kasutama võimalust teha harjutusi selleks loodud rakenduse vahendusel. Lisaks audioharjutustele leiavad nad sealt nt videoklippe Eesti näitlejate, muusikute, eakaaslaste jt põnevate eeskujudega, kel endal selliste harjutustega häid kogemusi.
Kas tõesti Eesti oma tõenduspõhine programm?
Sõltuvalt mõju-uuringu tulemustest on „Vaikuseminutite“ noorteprogrammil lootus saada Eesti oma tõenduspõhiseks programmiks. Programmi mõju hindab Tartu ülikooli uuringugrupp – Kristel Põder, Kenn Konstabel ja Teri Talpsepp – koostöös Uppsala ülikooliga.
Kokku osaleb uuringus ligi 800 õpilast 53 klassist.
„Uuringu eesmärk on selgitada välja võimalikud muutused „Vaikuseminutite“ programmis osalevate noorte tähelepanu püsivuses ja mahus, emotsioonide regulatsiooni raskustes ja enesesõbralikkuses, käitumises, heaolu- ning stressitasemes. Samuti vaatleme ärevuse, depressiooni ning unehäirete sümptomite esinemissagedust. Tegemist on klassikalise eksperimendiga, kus osalevad klassid on juhuvalimi alusel jagatud katse- ja kontrollklassideks,“ kirjeldab vastutav uurija Kristel Põder.
Artikkel ilmus 5. oktoobril Õpetajate lehes.
Kui Sind huvitab täpsem info Noorteprogrammi eesmärkide, sihtgrupi ja ülesehituse kohta, siis leiad selle siit.
Kui soovid isiklikku Vaikuseminutite kogemust, siis saad kasvõi kohe proovida näidisharjutusi või uurida võimalusi väljaõppeks.