Õpetaja kogemus: kuidas mu algsest tõrksusest sai veendumus, et neid oskusi on vaja kõigile?
- 17.09.2021
- Nelli Jung
- 0
Ühenduses olemine ja pidev (negatiivne) infotulv on muutnud meie elu sedavõrd tihedaks, et oma tegevuse mõtestamiseks jääb aina vähem aega. Meil on kogu aeg kiire. Selle üks tagajärg on kehvenev keskendumisvõime ja halvenev vaimne tervis elurõõmust rääkimata.
Kui ma umbes nelja aasta eest sattusin Vaikuseminutite noorteprogrammi koolitusele (poolsunduslikult), siis ei osanud ma sellest midagi head arvata. Läbi pea käisid mõtted istumisest ja vaikusest, mis kuidagi ei seostunud minu huvide või ka hetkel käsilolevate tegevustega. Kiiresti tekkis peas igasuguseid vabandusi, miks mitte minna sinna istuma. See tegi mind juba ette natuke tõrksaks.
Usun, et sama toimub paljude teistegagi, eriti veel, kui käivad läbi sõnad meditatsioon, mindfulness ja meelerahu (Ma ju olen juba rahulik!).
Miks ma oma arvamust muutsin?
Kuid juba mõningase kuulamise järel mõistsin, et see esmamulje on äärmiselt petlik. Meie vaimne tervis on õrn ja selle suurimad vaenlased oleme me ise, sest meie mõistuse ülesanne on toota mõtteid (keskmiselt 60 000–80 000 mõtet päevas). Kui need on valdavalt negatiivset laadi, siis muutuvad nad meile igapäevaselt pigem koormavaks ja lõpuks haiguslikuks. See hakkab segama kogu meie olemist.
Seal koolitusel istudes mõistsin, et programmiga pakutav rahu on see, mida tänased noored hädasti vajavad (ka täiskasvanud tegelikult). Vaikuseminutite nime taha on koondatud terve hulk erilaadseid harjutusi, mis aitavad paremini märgata enda sees ja ümber toimuvat, et olla hooliv ennekõike enda, siis ka teiste suhtes. Täpselt nii, nagu treenime jõusaalis oma lihaseid, on vaja treenida ka oma aju, et tagasi saada keskendumisvõime ja meelerahu ning toime tulla oma ülekeevate emotsioonidega.
Mida õppisime uuringust?
2018. aastal osales Paide Hammerbecki Põhikool koos teise üheteistkümne Eesti kooliga suurimas sellelaadses uuringus seni, mille käigus sai teaduslikult tõendatud, et programmis osalevate õpilaste füsioloogiline stressitase vähenes. Mida see tähendab õpilasele?
Kuna psüühikahäiretest levinuim – depressioon – avaldub pooltel juhtudest juba 14–15 aasta vanuselt ja 75% juhtudest hiljemalt 25-aastaselt, siis need õpilased suudavad paremini toime tulla stressi ja ärevusega: neil on tõenäoliselt rahulikum elu võrreldes eakaaslastega.
Viimane on muidugi see kõige kaugem ja tähtsam eesmärk, kuid lähem ja käegakatsutavam tulemus on parem õppimisvõime ja keskendumisvõime tunnis, mis omakorda aitab neil paremini iseendaga toime tulla – see annab nendele noortele äärmiselt olulist iseseisvustunnet, kindlustunnet.
Keda see aidata saaks?
Samal teemal valmis hiljuti Paide päästeametnikul Pavel Ivanovil magistritöö, kus ta uuris sarnase kursuse mõju täiskasvanutele. Tulemused, milleni ta jõudis, on samad nagu noortegi puhul.
Paide tulevik on noorte päralt, kuid tänases maailmas vajavad need noored füüsilise treeningu kõrvale ka vaimse tervise treeningut. Selle suurim vajadus on just põhikooli kolmanda astme noortel, kelle vaimne tervis on ka ealiste iseärasuste tõttu õrnem ning kust saab alguse juba suur hulk psüühilisi häireid.
MTÜ Vaikuseminutid programm on tõhus meetod, et neid probleeme ennetada. Näen seda kasutamas kõiki Paide koole, mis on üks minu eesmärke, kandideerides valimisliidus UUS Paide. Et teadveloleku kursus suurendab heatahtlikkust, aitab ellu tagasi tuua positiivsust ja muuta elu tasakaalukamaks ja rikkalikumaks, siis vajavad seda nii Paide lapsed kui täiskasvanud.
Artikli autor Jüri Kaugerand on kogenud pedagoog, kes on emakeeleõpetajana töötanud juba 14 aastat. Kui ERR temast kui õpilaste lemmikust 2014. aastal lugu tegi, siis väljendas ta, et koolis tööl hoiavad teda õpilased – talle meeldib nendega suhelda. ERRi videos kõlab ka õpilase suu läbi, et Jüri on soe inimene, kelle tunnis on meeldiv ja kodune õhkkond.
Jüri esimene kogemus Vaikuseminutite koolitustega pärineb keskendumise ja enesejuhtimise oskuste baaskursuselt, kus omandatakse mitmekesine tähelepanu ja meelerahu harjutuste komplekt laste toetamiseks. Tema enda heaollu on aga kõige suurema panuse andnud 8-nädalane teadveloleku kursus, mille põhjal valmis ka artiklis viidatud Pavel Ivanovi magistritöö.