Esindusliku valimiga Tartu Ülikooli uuring Vaikuseminutite programmi mõju kohta tõendab, et süsteemne teadveloleku ja sotsiaal-emotsionaalse pädevuse õpe parandab oluliselt noorte vaimset heaolu ja toetab õpetajaid.
Tartu Ülikooli uuringus kasutati võrdluseks aktiivset kontrollgruppi, mille liikmetele õpetati samas mahus enesejuhtimist ning teadveloleku harjutuste asemel võimaldati igapäevaseid puhkepause. Aktiivse kontrollgrupiga võrreldes on mõju palju raskem näidata, ent sellest hoolimata ilmnes Vaikuseminutite porgrammis osalenutel võrreldes kontrollgrupiga väiksem füsioloogiline stressitase ja väiksem kurnatus, samuti vähem ärevuse ja paanikahoogude sümptomeid Vaikuseminutite harjutuste kavakindlal kasutamisel.
Kõige objektiivsemaid tulemusi andis keemiliselt analüüsitud vereproovide statistiline analüüs. Uuringu käigus esines positiivne muutus nii kortisooli, kortisooni kui ka DHEA (dehüdroepiandrosteroon) tasemes ja kortisooli/kortisooni suhtes. Kortisooli peetakse teadvelolekul põhinevate programmide efektiivsuse hindamisel eriti oluliseks, sest kortisooli tase veres näitab stressitaset objektiivselt/füsioloogiliselt. (Jacobs et al, 2013; Matousek, Dobkin, Pruessner, 2010).
Antud tulemused näitavad, et Vaikuseminutite programmil oli mõju noorte bioloogilise stressi vähenemisel
Uuringu kontrollgrupi laste kortisooli tase tõusis eksponentsiaalselt, samas kui testgrupi lastel (noored, kes osalesid Vaikuseminutite programmis) stressihormoon kortisooli tase vähenes. Sama dünaamika tõi uuring välja stressimarkeri DHEA (dehüdroepiandrosteroon) kontsentratsiooni muutuses. Kontrollgrupi õpilastel tõusis sügispoolaasta jooksul füsioloogiline stressitase olulisel määral, samal ajal kui Vaikuseminutite programmis osalenud õpilastel ei esinenud füsioloogilise stressi suurenemist, vaid hoopis vähenemine.
Uuring tõi esile, et Vaikuseminutite programm on ka efektiivne ennetuse vaatenurgast.
Uuringu emotsionaalse enesetunde küsimustiku vastused näitasid, et Vaikuseminutite programmis osalenutel esines vähem tüüpilist üleväsimust ehk asteeniat – jõuetust ja üldkurnatust. Asteenia võib põhjustada ja olla algstaadiumiks tõsistele neuroloogilistele ja vaimsetele häiretele, sh depressioonile, nii on see tulemus oluline vaimse tervise probleemide ennetuses. Väiksem väsimus avaldab positiivset mõju ka noorte õpitulemustele ja enesetundele üldisemalt.
Klassides, mis ei osalenud programmis, kogesid õpilased võrreldes osalenutega suuremat väsimust, jõuetust ja nõrkust. Lisaks näitasid uuringu tulemused, et koolides, kus programm läbiti vajalikus mahus ja harjutusi tehti järjekindlalt, esines õpilastel vähem ärevuse ja paanika sümptomeid.
Stress põhjustab veres kortisooli taseme kiiret tõusu, mis omakorda surub alla inimese immuunsust. Selle tulemusena suureneb organismi vastuvõtlikkus haigustele ja põletikulistele protsessidele – seetõttu tõdes TÜ uuringugrupp, et Vaikuseminutite programmil on kaudne mõju ka osalejate füüsilisele tervisele.
Paranes õpetajate enesetõhusus ja emotsioonide regulatsioon
Uuring hindas ka õpetajate väljaõppe (Lühiharjutuste kursus ja Teadliku õpetaja kursus) mõju õpetajatele ning siingi ilmnes olulisi tulemusi. Suurenes õpetajate enesetõhusus ehk eneseusk, et nad saavad erinevate tööülesannetega hakkama. Samuti hindasid õpetajad pärast kursuste läbimist kõrgemalt enda võimet emotsioone reguleerida pingelistes olukordades, pidasid end tähelepanelikumaks ja vähem hooletuks ning olid enda suhtes sõbralikumad, sh oma vigade ja puuduste suhtes konstruktiivsema hoiakuga.
Programmis osalenud õpetajad on suuliselt esile toonud ka positiivseid muutusi klassikliimas: “Suurenes teineteisemõistmine, tasakaalukas suhtlemine ja empaatia.” Õpilased rõhutasid fookusgruppides ka paremat emotsioonidega toimetulekut ning vähenenud tülisid.
Maailma tasemel oluline modernne uuring
Uuringus osales 740 õpilast ja üle 300 õpetaja. „Hetkel teadaolevalt on see maailmas suuruselt teise valimiga mõju-uuring mindfulness-tüüpi kooliprogrammide seas“, tõdeb TÜ uuringurühm koosseisus Kristel Põder, Kenn Konstabel ja Teri Talpsep.
Uuring viidi läbi juhuvalikulise aktiivse kontrollgrupiga katsena, mille mõõtmised toimusid vahetult enne ja pärast 10-nädalast Vaikuseminutite noortekursust 8.-9. klasside õpilastele ning järelmõõtmine 4 kuud hiljem. Uuringu metoodika sisaldas kahte tähelepanutesti ja enesekohaseid küsimustikke õpilastele ning lapsekohaseid küsimustikke lapsevanematele, lisaks intervjueeriti nii õpetajaid kui ka õpilasi ning võeti vereanalüüse.
Uuringu oluline komponent oli stressiga seonduvate endogeensete steroidhormoonide ehk stressimarkerite kontsentratsiooni määramine õpilaste kapillaarverest koostöös Uppsala ülikooliga (neurokeemia prof Jonas Berquist). Stressimarkereid sünteesib keha stressitekitavas olukorras, et inimene suudaks ohuolukorrale vastata. TÜ uuringus olid stressimarkeriteks steroidhormoonide molekulid, mille hulka mõõdeti sõrmeotsa verest. Stressimarkerite hulga põhjal saab teha järeldusi uuritavate stressitaseme kohta ning see on teadvelolekul põhinevate programmide efektiivsuse hindamisel oluline, kuna näitab stressitaset objektiivsemalt võrreldes nt küsimustikega.